Laari volitused IRLi juhtida tekitavad küsimusi

«Täna ametis oleval IRLi juhatusel puudub justkui põhikirjaline mandaat. Nimelt valitakse erakonna esimees põhikirja järgi ametisse suurkogu poolt kaheaastase mandaadiga. Viimane IRLi suurkogu, kus esimeheks valiti Mart Laar, toimus aga 26. mail 2007,» kirjutas Rahvaliidu aseesimees Kajar Lember oma blogis.

«Seega on 31. jaanuariks juhtinud Laari juhatus IRLi juba tervelt 250 päeva ilma ametliku mandaadita? Päris huvitav, kuidas seda seletatakse eelkõige oma liikmetele?» lisas ta.

IRLi pressiesindaja Rauno Veri sõnul on Lember puudulikult informeeritud.

«Möödunud aasta 18. juulil toimus Käärikul IRLi suvepäevade raames IRLi suurkogu, kus pikendati olemasolevate juhtorganite volitusi 31. jaanuarini ja otsustati kohe ära ka õige suurkogu toimumise aeg,» rääkis Veri Postimees.ee'le.

Erakonna põhikiri lubab valida esimeest ametisse maksimaalselt kaheks aastaks, seega lõppesid põhikirja kohaselt Laari volitused ligi kaks kuud enne 18. juuli suurkogu - nimelt 26. mail.

Küsimusele, kas Laar juhtis erakonda 18. juuli ja 26. mai vahele jäävad 53 päeva suurkogu mandaadita, vastas Veri, et võimuvaakumit erakonnas ei tekkinud. «Volikogu otsus võeti vastu, et suurkogu tuleb kokku ja pikendab volitusi. Mingit vaakumit ei olnud, kogu aeg olid otsused olemas,» märkis pressiesindaja.

«Praegu on juhatuse volitused olemas, seda ma võin kinnitada täitsa rahulikult,» rääkis ta eile.

EMSL soovitab põhjendada

Mulluste valimiste ajal erakondi eetilisusele üles kutsunud Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu (EMSL) kommunikatsioonijuhi Alari Rammo sõnul võiks tavapraktika põhjal eeldada, et 2009. aasta suvel korraldas IRL «volituste pikendamise» nime all põhikirjalised juhtorganite valimised, millest algas uus ametiaeg nii esimehel kui teistel.

«Miks need toimusid sellises lihtsustatud korras, peaks erakond ise arusaadavalt põhjendama. Kas just Rahvaliidule, aga avalikkusele ja oma liikmetele küll. Teades IRL-laste juriidilist pädevust, vaevalt millegi ebaseaduslikuga riskiti. Küllap oli see harilik jokk, kõige kaasnevaga.»

Rammo hinnangul saab teada, kas Laar juhtis 53 päeva erakonda seaduslikult või mitte, siis, kui keegi kohtusse pöördub.

«Kuni keegi kohtusse ei pöördu, ei juhtu praktikas midagi, kui valimised toimuvad ka kuu-paar pärast volituste lõppemist. Kas või selleteemaliste spekulatsioonide vältimiseks tasub muidugi kuupäevi jälgida kõigil.»

Kohtule viitas Rammo ka, kommenteerides, et mis juhtuks erakonnaga siis, kui selguks, et see ongi tegutsenud ligi 8 kuud seaduslike juhtideta, nagu Kajar Lember on viidanud.

«Kui keegi asjast sisuliselt või kiusust huvitatud isik eelmise suurkogu protokolli kohtusse tühistamiseks kaebaks, muutuks suurkogu-eelselt niigi sisepingetest räsitud erakond ilmselt juhitamatuks ja lugu päris lustakaks. Vaevalt sellest kellelegi aga kasu tõuseks.»

IRL vaikib

IRLi pressiesindaja Rauno Veri lubas eile Laari mandaadi küsimust lähemalt uurida, paraku ta seda järgnenud enam kui 24 tunni jooksul ei teinud. Samuti jättis Veri vastamata ülejäänud Postimees.ee küsimustele.

Näiteks ei täpsustanud pressiesindaja, miks ei korraldanud erakond suurkogu kahe aasta jooksul alates Laari volituste algusest.

Samuti ei vastanud Veri küsimusele, kas 18. juulil erakonna suvepäevade ajal üheks tunniks kogunenud suurkogu üldse tohtis Laari volitusi pikendada. IRLi põhikiri räägib nimelt valimisest, mitte pikendamisest.

Veri ei kommenteerinud ka väidet, et ei ole võimalik pikendada mandaati, mis oli juba 53 päeva tagasi lõppenud.

Pressiesindaja jättis vastamata ka küsimusele, kas Laari ja teiste erakonna juhtide mandaadi kehtivuse küsimust on arutanud erakonna aukohus.

Laari volitustega samal moel pikendas 18. juuli suurkogu ka teiste suurkogul valitavate organite (aseesimehed, eestseisus, aukohus ja revisjonikomisjon) volitusi.

Erakonna järgmine suurkogu on 31. jaanuaril ning mitmed IRLi poliitikud on viidanud, et tõenäoliselt valitakse Mart Laar partei esimeheks tagasi.