Kõrgkoolid võtavad kärped valuliselt vastu

Õppekoha baasmaksumust kahandatakse kõrghariduse kõigil astmetel 9,1 protsendi võrra möödunud aastasega võrreldes. «Peame tunnistama, et määruse rakendamine kahandab jätkuvalt Eesti kõrghariduse konkurentsivõimet,» seisab ministeeriumi eelnõu seletuskirjas samas.

Seletuskirjas nenditakse, et raha vähendamine seab rakenduskõrgkoolidele piiranguid. Näiteks on koolid partneriteks mitmes Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) programmis, kuid on juba praegu raskustes mitmetes meetmetes osalemiseks vajalike ettemaksete tegemise ja omafinantseeringuks vajaliku raha leidmisega.

«Samal põhjusel ei suutnud rakenduskõrgkoolid käivitada ka eelmisel perioodil (2004-2006) olulisel arvul ESF projekte,» tõdeb haridusministeerium.

«Sarnaselt on üha raskem ülikoolidel osaleda ESF programmides ja avatud taotlusvooru konkurssidel ning viia ellu mahukaid investeerimisprojekte,» lisab seletuskiri.

Samuti tõdetakse, et fondide projektidest saadav raha ei saa asendada baasrahastamist, sest selle abil ei saa näiteks pidada üleval raamatukogusid, muuseume, botaanikaaeda jms.

Õppejõududel miinimumpalgad

Tallinna Tehnikaülikooli rektor Peep Sürje tunnistas, et olukord on raske, sest arvestades ka eelmise aasta kärpeid, on rahastamine langenud pea 2006/2007 õppeaasta tasemele. «Kärped mõjutavad oluliselt jooksvaid kulusid, mis on kaasa toonud meie töötajate keskmise palga vähenemise. Osadel inimestel on palk langenud ülikoolis kehtestatud miinimumpalga tasemele, kuigi õppekoormus on ülikoolis summaarselt suurenenud,» tõi ta näite.

«Oleme kasutusele võtnud headel aegadel kogutud reservid, mistõttu õppetöö kvaliteet esialgu veel ei kannata. Edaspidised kärped üliõpilaste koolituskulude osas toovad kindlasti kaasa paratamatu kvaliteedi languse,» prognoosis ta.

Sürje mõistis küll kärbete vajadust, kuid oli skeptiline selle osas, kas valitsuse lennukaid eesmärke nii täita suudetakse: «Haridusele ja teadusele suunatava raha vähendamine ei ole pikemas perspektiivis õigustatud. Juba enne kärpeid olid Eesti kulutused üliõpilaste koolitamiseks Euroopas ühed väiksemad, seetõttu tahaks küsida - mis ime läbi see paljuräägitud teadmistepõhine majandus Eestis tuule tiibadesse saab?»

Vastuvõttu vähendatakse

Tartu Ülikooli õppeprorektor Birute Klaas märkis, et lisaks baasmaksumusele väheneb sel aastal ka teadusrahastus. «Aga eriti annab tunda seniste sihtprogrammide rahastamise olulisel määral vähendamine - näiteks väikesed humanitaarerialad, suuliste tõlkide koolitus ja teised.»

Samuti on ülikool rahapuudusel sunnitud mõnedel õppekavadel 2010. aastal vastuvõtu ära jätma, näiteks viipekeele tõlgi eriala. «Õppekavades vähenevad paratamatult sisemised valikuvõimalused, päris mitu õppekava ka ühendatakse. Teaduskonnad ja instituudid, mille eelarves moodustavad väga suure osa tööjõukulud, on ilmselt sunnitud ka palgakärpeid tegema,» tõi Klaas välja kokkuhoiukohti.

«Seni on teadus ja kõrgharidus saanud tunda suhteliselt väikseid kärpeid. Nüüd on saabunud aga suuremate lõigete aeg,» tõdes Birute Klaas. 

Suurem tulu õppuritelt

Tallinna Ülikooli pressiesindaja Maiki Voore ütles, et ülikooli tänavune eelarve tehti juba selle arvestusega, et riik raha nii palju kärbib, kuid ülikool loodab seda kahanemist osaliselt kompenseerida tasulistelt õppekohtadelt saadava summa suurenemisega. «Tulu tõus on seotud üliõpilaste, sealhulgas tasulistel kohtadel õppivate tudengite arvu kasvuga ülikoolis,» selgitas ta.

«Kuna eelarvet kärbiti kokku vaid ühe protsendi võrra, siis suuri loobumisi ülikoolis ei ole,» lisas Voore.

Haridusministeeriumi määrus seab 2010. aastal õppekoha baasmaksumuseks bakalaureuseõppes 21 980 krooni, magistriõppes 32 970 krooni ning rakenduskõrgharidusõppes 19 780 krooni. Doktoriõppe õppekohale eraldab riik 141 810 krooni ning kaitstud doktorikraadi eest maksab tulemustasu 174 530 krooni.

Õppekoha baasmaksumus on iga õppekoha minimaalsumma, mis sisaldab ühe üliõpilase õpetamiseks tehtavaid kulutusi ja see mõjutab otseselt õppeasutuste eelarveid.