/nginx/o/2020/12/15/13531416t1h2757.jpg)
/nginx/o/2013/09/30/2419882t1hef2a.jpg)
Eesti infoühiskonna arengukavas annab tooni allaandja mentaliteet – Eestile on selle järgi sobilik koht ka suures grupis, peaasi et viimane ei oleks, kirjutab ettevõtja Agu Kivimägi.
Tellijale
Agu Kivimägi: parem kui Lätis. Ja kõik?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsuse kinnitust ootab ühiskonna arengut suunav strateegiline dokument. Selle nimi on pretensioonikas «Infoühiskonna arengukava 2020». Arengukavaga tutvudes olid ootused suured, kas dokument annab ülevaate, mis Eesti ühiskonnas järgneva seitsme aasta jooksul juhtub, kas arengukava realiseerimisel teeme olulise arenguhüppe ja jõuame e-eduga taas maailmakaardile? ID-kaardi levikult olime kolmas riik Brunei ja Malaisia järel, digitaalallkirja või mobiil-ID levikult ja e-valimiste korraldamisel esimesed. Või muutume aina enam Euroopa ääremaaks, sest kaaslased Euroopas on meist jõukamad, investeerivad rohkem, nende arengud on kiiremad. Kahjuks ei leidnud arengukavast ühtegi uut suurt ideed, mõtet või eesmärki, mis oleks mõistust samamoodi kõditanud nagu ideed, mida arutati kakskümmend või kümme aastat tagasi.