Eesti järvedesse asustati ligi 200 000 noorangerjat

Noorangerjate asustamine püügivaru suurendamise eesmärgil on Eestis iga-aastane tavapärane tegevus. Näiteks sel korral lasti Võrtsjärve ligi 175 000 angerjat, Saadjärve ligi 8200, Kaiavere järve 4500, Kuremaa järve ja Vagula järve aga ligi 3000 isendit.

Kokku asustati sel aastal angerjaid 1 586 000 krooni eest. Ettekasvatatud noorangerjas kaalus keskmiselt ligi 5 grammi ja maksis koos asustamisega ligi 8 krooni ja 20 senti.

Ettekasvatatud angerjad kasvavad püügimõõtu 5-6 aastal peale asustamist. Seega saab saaki ettekasvatatud angerjast juba aasta-kaks varem võrreldes klaasangerja asustamisega ning ka nende ellujäämus on oluliselt kõrgem.

Klaasangerja hind maailmaturul on väga kõrge ning ettekasvatamine aitab sama saagi saamiseks hoida sisseostetava tükiarvu madalal.

Angerjate asustamine on oluline eeskätt nendel järvedel tegutsevatele kutselistele kaluritele, kel on hiljem võimalus suureks kasvanud angerjad välja püüda. Samuti aitab selline tegevus muuta atraktiivsemaks harrastuskalapüüki selle hinnatud kalaliigi lisandumisega püükidesse.

Võrtsjärve vesikonda asustatud angerjad pääsevad läbi Narva Hüdroelektrijaama ka Läänemerre ja sealt edasi kudema Sargasso merre ning seeläbi aitavad kaasa angerjavarude taastumisele. Seda kinnitavad märgisega

Narva veehoidlasse ja otse turbiinidesse asustatud angerjate tabamine Eesti mererannikul Purtse lähedalt, Saaremaalt ning isegi Taani väinadest.

Angerjate asustamine toimus riigihanke alusel, mille võitis Interfish Balti AS. Projekti rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Nii kutselised kalurid kui harrastuskalastajad maksavad neil angerjatega asustatud veekogudel kõrgemat püügiõiguse tasu, mis sisuliselt kompenseerib asustamise kulud.

Angerjate asustamine toimus kooskõlas riiklikku kaitset vajavate ja ohustatud kalaliikide kaitse ja kalavarude taastootmise programmiga aastateks 2002-2010.