/nginx/o/2013/09/05/2271365t1h8f0f.jpg)
Eestis on enam kui 14 000 noort, kel on õigus taotleda vajaduspõhist õppetoetust, abikõlbulikuks võivad aga osutuda ka tudengid, kes seda tegelikult ei vaja, sest nende välismaal töötavate vanemate kohta on rahvastikuregistris puudulikud andmed.
Registrite puudulikkus võimaldab õppetoetust saada neil, kes seda ei vaja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sel aastal sisseastunud tudeng saab vajaduspõhist õppetoetust, kui tema pereliikme kohta on sissetulek alla 280 euro ning õppetoetust saab taotleda eesti.ee leheküljel ja toetuse andmine otsustatakse rahvastikuregistri ja maksukohustuslaste registri andmete põhjal, vahendas ERRi uudisteportaal «Aktuaalset kaamerat».
Maksukohuslaste registrisse jõuavad andmed tuludeklaratsioonide põhjal, aga kui inimene elab ja töötab välisriigis ning on otsustanud maksta töötasult makse seal, siis ei pruugi Eesti registris andmeid tema tulude kohta olla.
«Kui nad ei ole Eesti residendid maksustamise mõttes, siis nad meile oma tulusid deklareerima ei pea,» kinnitas maksu- ja tolliameti teenindusosakonna juhtivspetsialist Hannes Udde.
Haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna asejuhata Helen Põllo sõnul nemad andmete õigsust üldiselt eraldi kontrollima ei hakka, kuid vea korral peatatakse toetuse maksmine ja tudeng juba saadud summat tagastama ei pea ning kui on tegemist tahtliku valeandmete esitamise või olukorraga, kus üliõpilane on tegelikult teadnud, et ta ei kvalifitseeru õppetoetuseks, aga registris on tema andmed seda võimaldanud, siis kaob tal ka käesolevaks ja järgmiseks aastaks taotlemisõigus ära