Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1875308t1h1e50.jpg)
/nginx/o/2009/10/28/257795t1hd7f8.jpg)
Ärimees Joakim Helenius on taas võtnud üles 1990. aastate keskel paljuräägitud teema – Tallinna-Helsingi raudteetunneli. See andvat tõuke Eesti majandusarengule ja finantseerimine pole ka ületamatu küsimus, sest raha saab euroliidust ja Põhjamaadest. Kuuldavasti see jutt Äripäeva konverentsi publiku enamusele meeldis.
Soovin edu kõigile, kes tahavad uskuda, et globaalselt langeva tähtsusega Euroopal jääb raha üle kahe perifeerse riigi ühendamiseks mere alt, rajades maailma pikima veealuse tunneli. Praeguseks sündinud põlvkondade eluajal midagi sellist ei tule. Teen väikese möönduse, et kunagi võib ju sündida tehnoloogiaid, mis muudaks tunneliehituse kordades odavamaks. Aga muidu soovitan eskapismisõpradel pigem vaadata «Tähevärava» teleseriaali.