Vanaema sünnipäev jõuab internetti

Seni olid oma suguvõsa uurinud inimestele internetis kättesaadavad peaasjalikult 19. sajandist ja varasemast perioodist pärinevad kirikuraamatud, õige pea võib aga koduarvuti tagant lahkumata pilgu peale visata kõigele, mida kirikhärrad 1940. aastani sündide ja surmade ning muu perekondi puudutava kohta kirja panid.

1926. aastani pidasidki rahvastiku üle arvestust kogudused, siis võttis riik kirikult sündide-surmade-abielude arvestuse üle. Sellest hoolimata jätkasid kirikud arvestuse pidamist koguduse liikmete üle ja vähemasti 1940. aastani kuulus kogudustesse lõviosa elanikest.

Elukutselise suguvõsauurija Fred Pussi kinnitusel annab värskemate kirikuraamatute avaldamine just algajatele suguvõsauurijatele kätte hea otsa, kust oma sugupuu okste lahtiharutamist alustada.

«Praegu elus olevate inimeste mälu ulatub 20. sajandisse ja sealt peakski uurimisega pihta hakkama,» rääkis Puss. «Nende kirikuraamatute Saagasse jõudmine teeb uurimise algajatele palju lihtsamaks.» 20. sajandi algusest saab hakata ajas tagasi minema ja jõuda suure tõenäosusega oma suguvõsa uurimisel 18. sajandi algusesse või lausa 17. sajandi lõppu välja.

Ajalooarhiivi direktori Indrek Kuubeni sõnul jõuavad nüüd Saaga-nimelisse internetiportaali kõik kirikuraamatud, mis riigile kuuluvad. Praeguseks on ka suurem jagu 3000 viimasest siseministeeriumilt saadud kirikuraamatust juba Saagas kättesaadav, erandiks on õigeusu kogudused, mille nime esitäht jääb tähestikus J-tähest tahapoole (K, L, M, N jne).

Nende varem mikrofilmile kandmata raamatute digitaalkujule skaneerimine ning Saagas kättesaadavaks tegemine võtab ajalooarhiivil veel mitu head kuud aega.

Siseministeeriumis olnud viimased 3000 kirikuraamatut jõudsid Tartusse ajalooarhiivi erandkorras, sest seaduse järgi võinuks ministeerium enda käes hoida isikuandmeid sisaldavaid dokumente, kus andmed on uuemad kui 110 aastat. Seekord tegi ministeerium aga erandi.

Ajalooarhiivi kasutusosakonna juhataja Tõnis Türna sõnul on 20. sajandi esimene pool Saaga-keskkonna kasutajate jaoks olulisim periood. «Kui sa ei tea vanaema vanemate nimesid, siis sa ei saagi kirikuraamatute uurimisel ajas tagasi minna,» selgitas ta. «Suguvõsauurijate jaoks on tegu rõõmusõnumiga, sest oleme pidanud pidevalt vastama kirjadele, millal ma saan Saagast kätte oma vanaema sünnikande.»

Ajalooarhiivi asutuste osakonna juhataja Kaja Pulloneni sõnul on suur erinevus just luteri ja õigeusu kirikute raamatute pidamises. «Õigeusu kiriku puhul on raamatute pidamine olnud märksa ebajärjekindlam,» tunnistas ta. Sestap on õigeusu kirikuraamatute osas märksa suuremad lüngad.

Juba praegu tegelevad suguvõsauurijad sellega, et toksida kirikhärrade käsikirjaliselt kirja pandud nimesid ümber nii, et inimesel piisab nime sisselöömisest ja otsisüsteem annab viited kirikuraamatutele. Kas tulevikus tekivad internetti sugupuud, mille arvutiprogramm ehitab üles vaid ühe nime sisselöömise tulemusena?

Unistada Türna kinnitusel ju võib. «Mõnigi entusiast on toksinud ümber näiteks terve kihelkonna pika perioodi laulatused, nii et ebareaalne see pole,» lausus ta.

•    Saagast leiab pea kõik genealooge huvitava alates kirikuraamatutest hingeloenditeni välja.

•    Ka on Saagas vanad vallavalitsuste dokumendid, kooliajaloo allikad, vanad kaardid, kohtuasutuste materjalid, aadlivapid jne.

•    Edaspidi lisandub Saagasse hulk  vanu filmikaadreid ja fotosid.

•    Saagat on külastanud 50 000 ajaloohuvilist.

•    Saagal oli mullu üle 8000 korduvkasutaja.

•    Iga päev tutvub Saagas leiduvaga üle 500 inimese.

•    Saaga kasutamine on tasuta.

•    Saaga asub aadressil http://www.ra.ee/saaga