Aimar Ventsel: Saksa materialistliku maksumaksja võit

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Aimar Ventsel

27. september 2013, 00:00

Kolumnist Ahto Lobjakas kirjutas Saksa kantsleri Angela Merkeli järjekordsest valimisvõidust kui Saksa materialismi võidust. Vale see seisukoht ei ole. Eduard Bornhöhe kirjutab «Villu võitlustes» umbes nii: eestlane tunneb huvi välismaailma «suurte» asjade vastu alles siis, kui kodus on kõik korras. Pole sakslane teistsugune, neidki huvitab ennekõike omaenese heaolu ja alles siis «suured» asjad nagu Kreeka võlg, inimõigused Süürias või Saksamaa vastutus ELi kestmise ees.

Seepärast polegi imeks panna, et Merkeli valimisvõitluse aegne mantra oli: «Meil on kitsas käes, aga mujal on olukord veel hullem!»

Igasuguse materialismi alus on usk arvudesse. Saksamaal on enam kui kümme aastat ühiskondlike debattide selgrooks arutelud töötuse üle. Mullu oli see rekordiliselt madal, esimest korda 1990ndate alguses oli arv alla kolme miljoni. Loll on see poliitik, kes olukorda ära ei kasuta ja efektiivset töötuse vastu võitlemist oma töövõiduks ei kirjuta. Töötus läheb materialistlikule maksumaksjast bürgerile otseselt korda.

Saksamaal juba pikemat aega enam-vähem ametlikult valitseva Leistungsphilosophie (edufilosoofia) järgi on töötu ülalpeetav parasiit. Leistungsphilosophie üks alustalasid on arusaam: minul on töö, mina suudan ennast ülal pidada, miks teised ei suuda? Tänu Merkeli targale juhtimisele on nüüd tavakodanikel vähem muidusööjaid ülal pidada ja seega tunneb Normalbürger ennast ka vähem solvatuna.

Kommentaarid

Märksõnad

Tagasi üles