Lumesaha juht armastab talve ja suusatamist

«Tänavu on suhtumine igati positiivne ja mõistev olnud, ilmselt oleme hästi hakkama saanud,» nentis Jaaksoni Linnahoolduse juht Urmas Teeorg.

«Sellest ajast kui linnavalitsus teatab iga päev, kui palju lund on sadanud, mitu sahka tänavatel töötab ja mitu tonni lund on ära veetud, on palju kergem olla. Inimesed kiruvad meid palju vähem,» ütleb tänavapuhastaja Leho Karino. Tänavaid on ta puhastanud nii kaua, et ei oskagi täpselt öelda, mitu aastat. Igal juhul olevat tegemist täiesti loova ja rahuldustpakkuva tööga.

Sisyphose tunnet ei teki tänavapuhastajal ka siis, kui äsja puhtaks lükatud tänav õhtuks jälle lund täis sajab. «Mis seal ikka, tuleb otsast peale hakata. Aga vahepeal saavad inimesed seal ju normaalselt sõita,» räägib Karino sel ajal, kui sahk Vabaõhumuuseumi teele pöörab.

Seal käib asi nii, et paarimees Urmas Kukk sõidab ees ja lükkab parema teepoole puhtaks, jättes keset teed mõõduka lumevalli. Karino lükkab selle omakorda vasakusse tee äärde, kus metsaservas rohkem ruumi. Vastutulevad autojuhid peavad kahe lumesaha vahel slaalomit sõitma, aga kõik on ettevaatlikud ja saavad sellega ilusti hakkama.

Siis jääb üks daam vastutuleva saha ees seisma. Karino näitab küll, et mingu vasakult mööda - tee on taga tühi. Naisterahvas aga osutub ettevaatlikuks ning tagurdas paarsada meetrit, kuni saab bussitaskusse tõmbuda ja saha mööda lasta. Tagurpidisõit käib daamil kindlalt ja osavalt kui kutselisel juhil. Ja ei vähimatki probleemi viivituse pärast - sahajuht saab hüvastijätuks lehvituse ja naeratuse.

Autojuhid annavad üldiselt meelsasti tänavapuhastajatele teed. Silma jääb vaid see, et mida suurem maastur, seda rohkem läheb aega, enne kui juht saha eest kõrvale keerab.

Tagasi sõites tekitame nii mõnegi elamu puhtaks lükatud väravaesisele mõõduka lumevalli. «See on muidugi kurb, et inimene on kõvasti vaeva näinud ja oma teeotsa lahti kaevanud ja siis meie tuleme oma pudistame jälle täis. Eks ma keeran küll sahka, et jätaks sissesõidud puhtaks, aga praegu on lumekogus nii suur, et sellest pole abi,» kahetseb autojuht.

«Mulle meeldib talv väga,» räägib Karino sel ajal, kui v äiksemaid tänavaid puhastama läinud paarimeest järele ootame. Esiteks on lumelükkamine tore töö, kus tulemus nii endale kui teistele selgelt näha. Teiseks on talv tähtis aga seepärast, et sahajuhi kirg on mäesuusatamine. «Tahaks igal talvel ikka kaks või isegi kolm suusareisi teha,» pihib mees.Tänavune esimene sõit läheb 16. jaanuaril Rootsi ja teine märtsi alguses Norrasse. Ja kui veab, siis jõuab märtsi lõpus veel korra kusagile mägedesse põigata.

Kõnniteel tulevad meile ükshaaval vastu mitu hoogsalt vehkivat kepikõndijat. Suusausku autojuhile ei anna niisugune asi muidugi rahu. «Üks asi jääb mulle küll arusaamatuks. Paljudel inimestel võibolla polegi tänapäeval suuski, aga praeguse lumega kepikõndi teha on minu meelest küll patuasi. Praegu peaksid keppide juurde ikka suusad ka käima. Aga viimased seitse aastat, kui pole korralikku lund olnud, on inimeste harjumusi põhjalikult muutnud,» tõdeb Karino.

Tallinnasse tööle sõidab Karino Vasalemmast, paarimees Urmas tuleb Raplamaalt. Tööl ollakse praegu nii, et kõigepealt kaks päeva järjest, siis kaks ööd ja siis on neli vaba päeva.

Tänavapuhastaja asendamatu infoallikas on üllatuslikult Soome MTV3 koduleht, mille ilmateade sisaldab ka järgneva üheksa tunni sademete prognoosi, mis Karino sõnul on lausa müstiliselt täpne. Kui MTV3 näitab, et öösel tuleb kõva lumesadu, siis on teada, et peab päeval silma looja laskma, sest öösel tuleb vahetpidamata tööd teha.

Tänavapuhastaja töö ei lõpe ka siis, kui tänavad pärast lumesadusid puhtaks on lükatud. Siis tuleb hakata tee äärde tekkinud lumevalle kaugemale nügima. Haaberstis on see paljudes kohtades võimalik, kesklinnas ei aita muu, kui lume äravedu, mida linn peaks Karino sõnul rohkem tellima, sest lumevallid on paljudes kohtades juba nii kõrged, et halvendavad nähtavust ja muudavad liiklemise ohtlikuks.

Ringsõidu lõpetame Kadaka teel Leiburi juures. Seal saab tööpiirkond otsa ja sõidame tagasi kontori poole. Vaevalt saavad mehed ennast lõunalaua ääres sisse seada, kui tuleb ülemus ja ütleb, et nüüdsest peale tuleb ka Leiburi juurde viiv tee puhtaks lükata,. Ehk jätkata just sealt, kus me enne lõpetasime. «Mis seal ikka - töö on töö,» arvab Karino.