Päevatoimetaja:
Uwe Gnadenteich
+372 666 2071
Saada vihje

Enim huvitab euroga kaasnev rahavahetus

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Hiiglaslik euro logo Frakfurtis Euroopa Keskpanga peakorteri ees.
Hiiglaslik euro logo Frakfurtis Euroopa Keskpanga peakorteri ees. Foto: AFP / Scanpix

Eestimaalasi huvitab eurole ülemineku juures enim see, kuidas hakkab käima rahavahetus.


See huvitab 89 protsenti eestimaalastest, selgub Saar Polli esitletud Flash Eurobarometeri küsitlusest. Teisel kohal on huvi euro vahetuskursi vastu (88 protsenti) ning kolmandal praktilised küsimused, euro sisseviimise järelmid (87 protsenti).

Saar Polli juhataja Andrus Saare sõnul huvituvad Eestimaa inimesed teiste euro kandidaatriikidega võrreldes kõige vähem tulevasest vahetuskursist, kuigi see teema on ka meil olulisel kohal.

Teiste sarnaste riikidega võrreldes usuvad aga siinsed elanikud kõige rohkem euro kiiresse kasutuselevõttu, kuigi hoiakud on viimasel ajal mõnevõrra jahenenud.

Euro tuleku mõju näevad Eestimaa elanikud pigem positiivses kui negatiivses valguses. Samas on 78 protsenti elanikest arvamusel, et ühisraha kasutuselevõtuga hinnad kerkivad.

49 protsenti Eesti elanikest on õnnetud, kui Eesti kroon kaob, 38 protsenti on aga sellega pigem rahul.

Eestimaa elanikud on teiste eurot veel mitte kasutavate riikidega võrreldes väga hästi kursis sellega, kuidas euro rahatähed välja näevad. 87 protsenti eestimaalastest on eurot näinud ja 63 protsenti seda kasutanud.

«Majanduskriis on ent mõjutanud inimeste käitumist sedavõrd, et eurode kasutamine välismaal on langenud, tõusnud on aga sisemaine kasutus (ilmselt olemasolevate eurode kroonideks vahetamine),» märkis Saar.

Kõige usaldusväärsemaks infoallikaks, kes võiks euroraha teavituskampaaniat korraldada, peavad elanikud Eesti Panka. Järgnevad Euroopa institutsioonid ning rahandusinstitutsioonid.

Poliitikuid, kommertspanku, tarbijakaitseorganisatsioone usaldatakse oluliselt vähem kui eelmainituid.

Tagasi üles