Kutsekoolid võivad ülejäävat raha kasutada täiskasvanute õpetamiseks

«Koolide jaoks oluline, et kui tasemekoolituse riiklik koolitustellimus jääb mõnes kutsekoolis täitmata, siis neid vahendeid saab kool kasutada täiskasvanute koolitamiseks,» selgitas haridus- ja teadusministeeriumi kutse- ja täiskasvanuhariduse osakonna kutsehariduse talituse juhataja Kalle Toom määruse tähtsust.

«Eelkõige me näeksime, et täiskasvanukoolitust tehtaks samas valdkonnas, kus kutsekoolil raha üle jäi, või muus prioriteetses valdkonnas, mille jaoks on koolis eeldused olemas,» lisas Toom.  

Toomi sõnul on selline raha ümbersuunamine ministeeriumi ja kutsekooli vahelisel kokkuleppel ka varem võimalik olnud, kuid nüüd saab see ametlikuks.

Toom tõdes, et lõppeval aastal oli riikliku koolitustellimuse täituvus üle ootuste hea - rohkem kui 90 protsenti. «Mõned valdkonnad siiski on, kus täituvus on nõrgem.» Ta tõi näiteks tekstiilitööstuse ja õmblemisega seonduva ning ka põllumajanduserialad. «Aga viimase kohta on olukord paranemas, sest ega need madalad toidainete hinnad jää kestma,» lisas Toom.

Toomi sõnul on praeguseks enam-vähem kokku lepitud, kui palju õpilasi uuel aastal kutseõppesse vastu võetakse. Võttes arvesse lõpetajate ja väljalangejate hulka ning jälgides riiklikku koolitustellimust, otsustavad koolid ise, kui palju õpilasi neil on võimalik juurde võtta.

Tasemekoolitus hõlmab põhihariduse nõudeta kutseõpet, põhihariduse baasil kutseõpet, kutsekeskharidusõpet, keskhariduse baasil kutseõpet ning põhikoolis ja gümnaasiumis toimuvat kutseõpet.