Keskerakond ei anna oma erakonnaga võistlejatele armu

Ainuüksi Harjumaa linnades ja valdades on vähemalt 82 parlamendiparteide liiget, kes kandideerivad mõne valimisliidu või teise erakonna nimekirjas ning seda olukorras, kus samas omavalitsuses on välja pandud ka nende oma erakonna valimisnimekiri. Need kandidaadid olid oma erakondliku kuuluvuse ära märkinud kandideerimisankeedis, mistõttu on oma partei vastu kandideerijate arv isegi vaid ühes maakonnas tegelikult veelgi suurem.

Enam kui 3500 inimest koondavate valimisnimekirjade ja kandidaatide ankeetides märgitud erakondliku kuuluvuse võrdlemisel selgus, et Tallinnas kandideerib Üle-eestilise Valimisliidu, Vaba Tallinna Kodaniku ja Tallinna Roheliste nimekirjas kokku kaheksa Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL), kuus Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) ja üks Keskerakonna liige.

Harjumaa teistest omavalitsustest lisandub neile veel vähemalt 67 inimest, kellest 26 kuulub Keskerakonda, 19 Reformierakonda, 16 IRLi ja kuus SDEsse. Neist valdav osa kandideerib samuti mõnes valimisliidus.

Kui erakond konkreetses omavalitsuses valimistel ei osale, on mõistetav, kui selle erakonna liikmed kandideerivad näiteks mõnes valimisliidus. Kui minnakse valimisliiduga või hoopis teise parteiga aga oma erakonna vastu, on olukord teine ning näiteks Keskerakond käsitleb seda sisuliselt reetmisena. Vähemalt teoreetiliselt võimaldab kõigi suuremate erakondade põhikiri liikme sellisel juhul välja visata.

Keskerakonna peasekretär Priit Toobal kinnitaski, et partei kavatseb seda võimalust kasutada. «Me iseenesest ei pane pahaks valimisliite, kui need kohapeal tekivad, aga kui nendesse valimisliitudesse poevad erakondlased, olgu nad kas või keskerakondlased, siis seda me heaks ei kiida,» ütles ta.

Toobal viitas erakonna põhikirjale, mille kohaselt peab iga liige toetama partei valimiskampaaniat, ning ütles, et vastasnimekirjas kandideerimisega seda küll kuidagi ei tehta. «Olen nii kongressi puldist kui ka piirkondade juhatustega kohtudes öelnud, et mina leian, et need inimesed ei peaks olema Keskerakonna liikmed,» lausus ta.

Nüüd, kus valimisnimekirjad on avalikud ja tähtaeg kandideerimisest loobumiseks ümber, teeb Keskerakond tema sõnul analüüsi, kus selgitatakse välja kõik liikmed, kes erakonna nimekirja vastu Eestis konkureerivad. Kuigi oma arvamuse saavad anda ka piirkonnad, teeb lõppotsuse Keskerakonna juhatus.

«Selleks, mitte valijat segadusse ajada, peaksime otsuse langetama veel enne 20. oktoobrit, et valijal oleks selge arusaam, et keskerakondlased kandideerivad ainult Keskerakonna nimekirjas,» lisas Toobal.

SDE peasekretär Indrek Saar ütles, et nende erakonnas ei ole siiski kombeks konkureerivas nimekirjas kandideerijaid välja visata. «Ei ole sellist reeglit ja seda on ka raske luua, sest need põhjused, miks ollakse mingis teises nimekirjas, on väga erinevad. Need sõltuvad inimestest, omavahelistest suhetest kohalikus kogukonnas, sellest, millised on nimekirjad ja kohalikud jõujooned,» lausus ta.

Saar märkis, et selline käitumine tekitab kohapeal küll pingeid, kuid kinnitas samas, et väljaviskamine eeldaks palju rohkemat kui vastasnimekirjas kandideerimist. «Iga juhtum on mingil määral isemoodi ja ühe lauaga lüüa oleks ilmselge lahmimine,» ütles ta.

Ka Reformierakonna Harju maakonnaorganisatsiooni juhtiv Kaja Kallas leidis, et partei võiks olla vastaspoolel kandideerijate suhtes pigem tolerantne. «Midagi meil kokku lepitud ei ole – kui oleks olnud, siis oleks pidanud see oleme kõikidele erakonna liikmetele juba varem teada,» lausus ta.

Samas nentis ta, et olukord on omavalitsuste lõikes erinev ning nende kõrval, kus õhkkond on sõbralik, on ka neid, kus valimisvõitlus on karmim. Seetõttu ei saa Kallase sõnul välistada, et valimiste järel pöördub mõni inimene erakonna aukohtusse, leides, et erakonna maine on saanud mõnes teises nimekirjas kandideerinud liikme pärast kahjustada.

IRLi peasekretär Tiit Riisalo, kes veel eelmise aasta lõpus ähvardas erakonna vastu kandideerijaid sunnitud lahkumisega, jäi praegu märksa tagasihoidlikumaks. Tema sõnul peab olukorrale, kus IRLi liige kandideerib konkureerivas nimekirjas, hinnangu andma partei vastav osakond.

«Iga juhtumit tuleb käsitleda eraldi ning kindlasti tuleb ära kuulata asjaosaliste seisukohad. Need tegevused aga jäävad kohalike valimiste järgsesse aega,» ütles Riisalo.