/nginx/o/2009/03/04/143074t1h9733.jpg)
Emakeele Seltsi juhatus saatis riigikogu kultuurikomisjonile ja rahvusringhäälingu juhatuse esimehele pöördumise, toetades «Keelekõrva» saate jätkumist senises formaadis ja samal saateajal.
Emakeele Selts astus «Keelekõrva» eest välja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Keelekõrv» on eetris kõlanud 1993. aastast ning on praegu ainsaks emakeelt käsitlevaks nädalasaateks,» teatas selts oma kirjas.
«See on saade, milles on järjekindlalt, mitmekesiselt ja heal tasemel käsitletud keele- ja kultuurisfääri olulisi valdkondi. Mari Tarandi ja Maris Johannese toimetamisel kujunenud formaat, saadete asjatundlikkus ja kõrge kvaliteet on olnud kuulajate, seehulgas ka Emakeele Seltsi liikmete seas kõrgelt hinnatud,» kinnitas seltsi juhatuse esimees Helle Metslang.
Seltsi hinnangul ei vasta täispika väljakujunenud saate ja keeleelu hästi tundva toimetaja väljavahetamine kindlasti raadiokuulajate huvidele.
Emakeele Seltsi hinnangul ei saa tõsiselt võtta ERRi juhtkonna põhjendust, et keelesaate juhi palk suunatakse raadioteatri edenduseks. «Pealegi leidis saate toimetaja «Keelekõrvale» tuge ka muudest allikatest.»
Selts meenutas, et keelesaadete traditsioon Eesti Raadios on väga pikk - alustades Nõukogude ajal Henn Saari kolm aastakümmet (1969-1999) kestnud saatega «Keeleminutid» ja jätkudes 1993. aastast eetris kõlava «Keelekõrvaga».
«Taas oleme jõudnud olukorda, kus läbi okupatsiooniaja vastupidanud kultuurinähtus on vabas Eestis ohtu sattunud. Samas jääb eesti keele alase info levitamine kavandatavas eesti keele arengukavas aastatele 2011-2017 ka ERR ülesandeks,» kirjutas Emakeele Selts.
«Eelnevast lähtudes peame vajalikuks «Keelekõrva» saate jätkumist senises formaadis ja soovitavalt ka senisel saateajal.»