/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2009/12/28/288680t1h5152.jpg)
Kuigi mitmed lennujaamad üle maailma tõhustavad hiljutise terrorirünnaku tõttu turvameemeid, Tallinna lennujaam seda enne euroliidu korraldust või mõne lennufirma palvet ei tee.
Tellijale
Tallinna lennujaam nõudeid ei karmista
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui meil oleks teadmisi, mida peame teistmoodi tegema, siis me kahtlemata seda teeksime,» rääkis Tallinna Lennujaama juhatuse esimees Rein Loik. «Kuid me ei tea, mida peaksime tegema teistmoodi ja põhjalikumalt.»
Loigu sõnul ei sõltu turvameetmete rakendamine mitte lennujaamast, vaid rahvusvahelistest regulatsioonidest. «Kui Euroopa Liidus võetakse vastu otsused, mida tuleb lisaks teha, siis seda ka tehakse. Regulatsioonid on karmid ja praegu ei ole ette nähtud neid veelgi karmistada,» märkis ta. Loik lisas, et kõiki nõudeid täidetakse nüüd siiski rangemalt kui kunagi varem.
Loik nentis, et reedese juhtumi tõttu, mil Nigeeria päritolu mees püüdis õhkida Detroiti suundunud lennukit, on turvameetmeid tõhustanud vaid lennujaamad, kust väljuvad otselennud Ameerika Ühendriikidesse.
«Seda on tehtud lennufirmade palvel,» ütles ta. «Meie poole pole pöördunud ükski lennufirma, kes vajaks turvameetmete karmistamist, aga kui seda keegi vajab, siis teeme seda kohe.»
Kas praegused turvanõuded on piisavad, Loigu sõnul tema hinnata ei saa. Ta rõhutas taas, et need on ülimalt ranged.
«Nõuded on täpselt ette kirjutatud, neid järgitakse täpselt ja erandeid ei tehta,» kinnitas lennujaama juht. «On keerulised süsteemid, mis on tehtud teadmisega, et need on piisavad. Kui tuleb uusi tarku teadmisi, hakkame neid vastuvaidlematult kohe rakendama.»
Lennufirma Estonian Airi PR-direktori Ilona Eskelineni sõnul on ettevõtte hinnangul praegused turvanõuded piisavad. «Kui neid korralikult järgida, ei näe me probleemi,» märkis ta. Turvanõuete karmistamine Eskelineni sõnul lennureisijate arvu ei kahanda. «Lendamine on tõepoolest ebamugavam kui aastate eest, kuid kel vaja, sel lendamata ei jää.»
Lennuameti lennundusjulgestuse osakonna vaneminspektor Anti Puutsa märkis, et Euroopa Liidu ühiste lennundusjulgestuse põhistandard sätestab vaid miinimumnõuded, millest vähem ei saa lennujaam teha, küll aga rohkem. Tema sõnul võidakse vajadusel julgestusmeetmeid tugevdada ka riigisiseselt või vaid mõnes lennujaamas.
«Reisijate turvalisuse tagamiseks tehtavad meetmed peavad olema proportsionaalsed ohutasemega,» rääkis Puutsa. «Ohutase omakorda paneb paika üldsuse suhtumise – kui inimesed teadvustavad ohtu, aktsepteeritakse ka rakendatavaid vastumeetmeid. Kui üldsus ohtu ei taju, on ka suhtumine kohaldatavatesse meetmetesse negatiivsem.»
Puutsa sõnul oleks julgestuse taset võimalik tõsta näiteks kehaskannerite kasutamisega, kuid üldsus ei pruugiks seda praeguse ohutaseme juures aktsepteerida. «Et tegemist on tundliku küsimusega, ei ole võimalik avaldada võimalikke meetmeid ega nende ulatust,» lisas ta.