Pooled liitumised ei ole tekitanud uut ühtset valda

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

16. september 2013, 00:00

Tartu Ülikooli õppejõud Garri Raagmaa Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Maarahva VI kongressil esinenud Tartu Ülikooli regionaalplaneerimise dotsent Garri Raagmaa rõhutas, et haldusterritoriaalseid probleeme ei saa lahenda unifitseeritud viisil, vähemalt pooled senistest omavalitsuste liitumistest pole tekitanud ühtset valda, vaid liidrite vahel üksjagu uusi konflikte.

«Eestis kahanevad majanduslikult juba alla kümne tuhande elanikuga linnad – viimased analüüsid näitavad, et alla kümne tuhandesed tööturud ei ole ettevõtetele üldjuhul atraktiivsed: sealsed firmad on väiksemad, harustruktuur traditsioonilisem ning uutes jätkusuutlikes harudes on kasv märksa kesisem,» rääkis Raagmaa, «Eestis on küll üksikuid edukaid ettevõtete mikrokooslusi, nagu näiteks puidutöötlejad Avinurmes, puitmajade tootjad Räpinas või plastifirmad Hiiumaal, kuid mida aeg edasi, seda raskem on neil kasvavate töö- ja sisendtegurite hindadega konkurentsis püsida.»

Kommentaarid

Märksõnad

Tagasi üles