/nginx/o/2012/05/09/1097340t1hefa5.jpg)
Aleksei Navalnõist võiks teoreetiliselt saada isegi Venemaa president, aga ülemvõimul sildiga «Putin» on piisavalt kaikaid, mida talle kodaraisse loopida, arutleb Moskva kolumnist Jüri Maloverjan.
Tellijale
Jüri Maloverjan: Vene valimiste mõistatused ja «Navalnõi tunnistajad»
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Moskva linnapea valimiste järel räägivad Vene opositsionäärid nagu ühest suust, et Aleksei Navalnõi särtsaka ja suhteliselt eduka etteaste tähtsaim tulemus on see, et Navalnõi kasvas tõeliselt suureks ja tõsiseltvõetavaks poliitikuks. Seda küll – vähemalt Kirovi oblastikohtu otsuseni.
Samas aga näitasid nii kampaania kui hääletamise käik ilmekalt, miks pole Vene liberaalne opositsioon ise suutnud olla suur ja tõsiseltvõetav. Põhjuseks on nii opositsionääride suutmatus ühineda isegi taktikaliste eesmärkide saavutamiseks kui ka valijaskonna üldine ükskõiksus.