Kiiruskaamerad tänavu trahve ei too

«Kiiruskaamerad alustavad tööd, kui kiiruskaamerate rikkumisi puudutavad uued arendatavad infosüsteemid toimivad 100 protsenti veatult,» ütles Miilits Postimees.ee'le.

Tema sõnul testitakse praegu hoiatusmenetluse infosüsteemi ja tehakse igapäevast koostööd infosüsteemi arendajatega.

«Meie prognoosime, et jaanuari esimeses pooles alustatakse trahvide menetlust,» lisas politseidirektor. Oktoobri lõpuks Tallinna-Tartu maanteele paigutatud 16 kiiruskaamera andmete põhjal kavatseti esialgu trahviotsuseid tegema hakata detsembrist.

Viibimise teise põhjusena tõi Miilits välja õiguslikke takistusi: «Vastavad Vabariigi Valitsuse määrused vajavad veel Riigi Teatajas avaldumist ja jõustumist.»

Politseiamet lõi kiiruskaameratest saadava info töötlemiseks menetluskeskuse, mille ülesandeks saab kirjaliku hoiatusmenetluse läbiviimine. Esimene ametnik asus menetluskeskuses tööle juba 1. septembril, kokku võeti tänavu tööle 10 ametnikku.

«Nemad tegelevad infosüsteemi õppimise ja testimisega,» selgitas Miilits ametnike tööd praegu, mil oma tööeesmärki nad veel täita ei saa.

Menetluskeskuse tänavune eelarve oli kokku 9 miljonit krooni, millest neli miljonit kulus hoiatusmenetluse infosüsteemile.

Hilinemise tõttu laekumata jääva trahviraha pärast politseiamet ei muretse: «Politsei selliste asjadega ei tegele. Trahviraha prognoosimisega politsei ei tegele, meie ülesanne on järelevalve,» sõnas Miilits. Näpuga tema sõnul keegi neile ei viibuta: «Meile on oluline, et võtaksime kasutusele 100 protsenti töötava infosüsteemi, et kodanikud läbi selle kannatada ei saaks. Oleks suhteliselt halb, kui laekuks trahviteade kellelegi, kes kiirust ületanud pole.»