/nginx/o/2013/07/24/1917094t1h0116.jpg)
/nginx/o/2009/12/18/284430t1h5851.jpg)
Kell näitas teist öötundi, kui volikogu esimehe Toomas Vitsuti haamrilöök kuulutas Tallinna tuleva aasta eelarve kinnitatuks.
Tallinna eelarve võeti öösel vastu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Volikogus tehti eelarveprojektile teisel lugemisel 66 muudatusettepanekut, millest koalitsioon toetas vaevalt kolmandikku. Kolmandal lugemisel tehti veel 13 väiksemat muudatust.
Selle tulemusena kasvas linnaeelarve umbes 70 miljoni krooni võrra 7,075 miljardi kroonini.
Linnavalitsuse ettepanekul eraldati haridussüsteemi tugiteenuste nagu logopeedid ja pikapäevarühmad jätkamiseks 20 miljonit krooni. Tänavate rekonstrueerimiseks ette nähtud summat suurendati 18 miljoni krooni võrra. «Seda selleks, et järgmisel kevadel oleks võimalik lõpetada juba käesoleval aastal alustatud objektid. Need ettepanekud kaetakse üksikisiku tulumaksu täiendavate laekumiste arvelt,» selgitas Savisaar.
Viimasel hetkel otsustas linn toetada Kultuurikatla projekti veel kolme miljoni krooniga. Ülejäänud muudatused olid väiksemad. Nii näiteks leiti ootamatult pool miljonit krooni noorsportlaste terviseuuringute katteks. Samuti poole miljoni võrra suurendati Mustamäe linnaosa heakorra kulusid ning linnaarhiiv sai täiendavalt 400 000 krooni. Nii nende kui teiste lisandunud kulude jaoks peab raha tulema üksikisiku tulumaksu täiendavatest laekumistest.
Üksikisiku tulumaks moodustabki ligi poole enam kui seitsme miljardi suuruse linnaeelarve tuludest. Seda on ette nähtud 3 207 000 000 krooni. Maamaksu laekumiseks on prognoositud 314 200 000 krooni.
Lisaks riiklikest maksudest saadavatele tuludele kehtestas linn alates tuleva aasta 1. juulist üheprotsendilise müügimaksu, mis peab tooma linnakassasse 150 miljonit krooni. Teise kohaliku maksuna kehtestati paadimaks, mis peab andma kümme miljonit krooni tulu. Kohalikest maksudest toidavad linnaeelarvet veel juba varem kehtinud reklaamimaks, mille määra tuleval aastal ajutiselt vähendatakse ja millest laekub 36,5 miljonit krooni. Lisaks veel tänavate sulgemise maks (24 miljonit krooni) ning parkimistasu (97,3 miljonit krooni), mis liigitub samuti kohalike maksude hulka.
Opositsioonierakondade esindajate hinnangul on linnaeelarve ebareaalne ning praegu oleks viimane aeg see ümber teha. Reformierakonna fraktsiooni esimehe Remo Holsmeri sõnul peaks Tallinn uute maksude kehtestamise asemel vähendama oma tegevuskulusid. «Savisaare jutt sellest, et suuremad maksud aitavad ettevõtlust elavdada, ei kannata mitte mingisugust kriitikat. Uute maksude kehtestamine ja kogumine on läbi analüüsimata,» tõdes Holsmer.
Ta lisas, et kuna pole tehtud vähimatki analüüsi võimalikele kuludele, mis kaasnevad müügimaksu kehtestamisega, siis võib maksu administreerimine minna oluliselt kallimaks kui prognoositav tulu.
Holsmer tegi Reformierakonna nimel ettepaneku katkestada eelarve menetlemine ning palus linnavalitsusel tulla välja uue eelarvega, kus on vähendatud linna tegevuskulusid ja kehtestamata jäetud uued maksud.
Savisaar ütles vastuseks linnavolinike etteheidetele, et opositsioon pole teinud ühtegi tõsiseltvõetavat «Ma kartsin, et opositsioon leiab tõepoolest eelarvest mõne vea ja me peame hakkama parandusi tegema. Aga kuna keegi pole ühtegi viga leidnud, siis me võime kindlad olla, et tegime hea eelarve,» lausus linnapea.