Kaitseväe ridadesse lisandub ligi pooltuhat nooremallohvitseri

«Kaitseressursside amet tegi eelkutse noormeeste valikul head tööd. Suurem osa tulevastest nooremallohvitseridest on kas kõrgkooli lõpetanud või jätkavad õpinguid ning kahtlemata teiste juhtimiseks sobivad just haritud inimesed,» ütles Kirde Kaitseringkonna ülem kolonelleitnant Martin Herem.

«Kuidas nooremallohvitserid reaalselt NAKi kursustel saadud teadmisi rakendada suudavad, selgub lähikuudel. Praktika õnnestumiseks on ajateenijatel head eeldused.»

Viimase 12 nädala jooksul nii teoreetilisi- kui praktilisi teadmisi jao- või relvameeskonna juhtimisest saanud noormeeste jaoks on kursuse tipuks seersandirännak, mille pikkuseks oli käesoleval aastal keskmiselt 65 kilomeetrit. Kuperjanovi pataljoni luurekompaniis nooremallohvitseriks pürgijad läbisid 120 kilomeetrise distantsi. Rännaku käigus sooritasid õppurid lisaks ühest punktist teise orienteerumisele ka erinevaid ülesandeid.

Erandina kestavad jaanuari alguseni rühma parameediku kursused.

Nooremallohvitseride kursusel ehk NAKis on kaks osa - kuuenädalane baaskursus ning kuue- kuni üheksanädalane erialakursus. Baaskursusel omandavad tulevased nooremallohvitserid jaoülema üldteadmised. Erialakursusel õpivad ajateenijad kindlat eriala - jalaväe, tulejuhtimise, logistika või side eriala ning selle relvaliigi meeskonna juhtimist.

Mehed omandavad teadmisi jao juhtimisest ja taktikast, pioneeriasjandusest, meditsiinist, allüksuse relvadest ja sidest. Suurt rõhku pannakse õpitu praktilisele harjutamisele. Kursuse lõpus sooritavad tulevased allohvitserid eksamid, mille alusel saavad nad nooremseersandi või kaprali auastme. Kursuse silmapaistvamad sõdurid lähevad edasi õppima reservrühmaülema kursusele