Presidendi noore teadlase preemia pälvis füüsik Mait Müntel

Müntel märkis, et tunnustus kuulub tegelikult tervele noorte teadlaste töögrupile ja eriti grupi teaduslikule juhile Martti Raidalile, kelle rahvusvahelise tuntuse tõttu saab Eestis sellisel tasemel teadustööd teha.

«Ma natukene kahtlen, kas ma olen õige inimene seda auhinda saama,» jäi teadlane tagasihoidlikuks ning lisas naljatlemisi, et kuna ta teab väga paljusid tublisid noori eesti teadlasi, lubab ta järgmisel aastal komisjoni töö väga raskeks teha ja nad kõik kandidaatideks esitada.

Münteli resümee on vägagi muljetavaldav. Doktorikraadi kaitses ta Tartu Ülikoolis 2008. aastal teemal «Topeltlaetud Higgsi bosoni detekteerimine CMSi detektoril». Kõrvuti doktoriõpingutega töötas ta Tartus keemilise ja bioloogilise füüsika instituudis ning teoreetilise füüsika instituudis.

«Kolmekümne ringis teadlased on alles karjääri alguses ja suuremad teaduslikud avastused tehakse hiljem. Isegi kui noorel teadlasel õnnestub olla mõne suurema töö juures, on ikkagi vaja ajalist perspektiivi, et mõista selle tähtsust,» rääkis Müntel.

Müntel on töötanud Helsingi observatooriumis ning Prantsusmaa-Šveitsi piiril Euroopa tuumauuringute keskuses ehk CERNis Suure Hadronite Põrguti kallal. Välismaal töötamist ei nimeta Müntel ajude äravooluks, vaid pigem ajude kasvatamiseks.

«Teadlase elukutse pole terve elu ühes instituudis töötamine. Välismaal käimine ja uute kontaktide loomine on üks hädavajalik teadustöö osa,» rääkis Müntel. «Paljud tulevad tagasi väga suure investeeringuga kõrvade vahel.»

«Mul on hea meel, et noor eesti teadlane on seal ja töötab põletavate teadusküsimuste kallal,» märkis ka auhinna üle andnud president Toomas Hendrik Ilves, kes rõhutas loodus- ja täppisteaduste erilisust teiste teadustega võrreldes. «Loodus- ja täppisteaduses saab teooriat testida, mitte ta ei eksisteeri ainult selleks, et sest rääkida,» seletas Ilves.