Kallas ei uskunud, et saab transpordivolinikuks

Kuna Euroopa Komisjoni portfellide jaotuse liikmesriikide vahel otsustab selle president José Manuel Durão Barroso, siis ei jäänud Eesti esindajal komisjonis, 2004. aastast administratiivküsimuste voliniku ja asepresidendi kohal töötanud Siim Kallasel palju valikuid, kui Barroso talle juba kevadel teatas, et soovib eestlase jätkamist samal kohal ka uues komisjonis.

«Põhimõtteliselt tundus mulle ka, et eks ma võin siis seda tööd edasi teha,» rääkis Kallas Brüsselis. «Töö on selge ja isegi ametiühingud ütlesid, et peate jätkama ja teil on sotsiaalne närv olemas.»

Huvitus transpordist

Kui aga sügise poole läks uue komisjoni koosseisu portfellide jagamine tõsiselt lahti, hakkas Kallas kahtlema. Tema sõnade järgi: «Ütlesin, et mu lubadus on küll kehtiv, aga kahtlen, kas mul jätkub veel viieks aastaks energiat sama asja vedada.»

Kallas uuris komisjoni presidendilt, kas võiks kõne alla tulla mingi majandusvaldkonnaga seotud portfell: «Ma ei tahtnud midagi konkreetset öelda, aga transport kuulus ka nende huvide hulka.»

Komisjoni asepresident Kallas oli ka avalikult välja öelnud, et tema suurim huvi on majandus- ja rahandusvaldkond, ent rahandusportfelli andmine Eesti esindajale polnud reaalne juba seetõttu, et Eesti ei ole veel eurotsooni liige.

Teine võimalus, mis Kallase sõnul kõneks tuli, oli siseturu voliniku portfell. «See vastaks minu karakterile väga, kuna see oleks väga suure võitluse koht ja sekeldamist oleks kõvasti. Ise usun, et siseturg on kõvemaid ELi saavutusi, aga samas on seal kogu aeg väga palju teha. Kogu aeg üritatakse seda jälle kitsendada.»

Kallast tegi aga veidi ettevaatlikuks see, et Euroopa Parlamendist kostis vihjeid võimalusest, et siseturu voliniku kohale ei aktsepteeritaks teda kui tuntud vabaturumajanduse eestkõnelejat. «Seal on mitmed konksud, oleks võinud juhtuda ka nii, et mind oleks hakatud blokeerima,» rääkis ta.

Praeguseks Kallasele pakutud Euroopa transpordivoliniku portfelli arvas ta ise osaks langevat «kõige vähem». «Ma uskusin, et see on niivõrd ihaldatud ala, et see on küll kindlalt kellelegi ära lubatud ja seda mingil juhul ei tule.»

Lai tööpõld

Kallase sõnul tuleb tal transpordivolinikuna tegeleda nii autovedude, raudteesüsteemi, lennuliikluse kui meretranspordi probleemidega. Üks oluline, ka Eestit kõnetav vastuolu on näiteks Euroopa perifeeria ja kesk­alade vahel, mis puudutab Euroopa teedemaksu.

«Sakslased, eriti aga austerlased on seda meelt, et nende kommunikatsioone kasutatakse liiga palju. Selle peale ütlevad äärepealsed riigid, eriti Hispaania, et see jutt ei ole aktsepteeritav, kuna nagunii oleme kaugel, peame oma kaupu vedama ja see läheb kalliks,» kirjeldas Kallas.

Lai tööpõld ootab Euroopa erinevate raudteede kokkuklapitamisel. Näiteks rääkis Kallas, et Amsterdami ja Brüsseli vahel on kaks aastat valmis kiirraudtee rada, ent rongid seal ei liigu, kuivõrd hollandlased ei ole aktsepteerinud signalisatsiooni- ja turvatehnikat, mis on kasutusel Prantsuse-Belgia raudteesüsteemis.

Suur projekt on ka Euroopa kaubavoogude suunamine automagistraalidelt enam raudteele, mis aga võib põhjustada häireid reisijateveo graafikus.

Kallas volinikuks
•    16. septembril kinnitas valitsus Siim Kallase Eesti eurovoliniku kandidaadiks ka järgmisel perioodil.
•    25. novembril tegi Euroopa Komisjoni president Barroso teatavaks uue koosseisu, sh Eesti esindaja Kallase.
•    27. novembril sai avalikuks, et Kallasele on pakutud komisjonis transpordivoliniku ametikohta.
•    11. jaanuaril algavad Brüsselis Euroopa Parlamendis volinikukandidaatide avalikud kuulamised. Ilmselt jaanuari lõpus hääletab europarlament ka kogu komisjoni koosseisu ametissenimetamise üle.