Uus süsteem: jääb vaid eesti keele, matemaatika ja võõrkeele riigieksam

Uue gümnaasiumi õppekava määruse eelnõu muudab praegust süsteemi, kus õpilane võib gümnaasiumi lõpetamiseks lisaks kohustuslikule eesti keelele ja võõrkeelele valida riigieksami kõigi kohustulikult õpetatavate ainete hulgast.

Iga abiturient peab alates 2014. aasta kevadest kohustuslikus korras sooritama eesti keele, matemaatika ja võõrkeele riigieksamid. Lisaks tuleb gümnaasiumilõpetajal sooritada kooli õppesuunast tulenev küpsuseksam. Samuti tuleb uudisena gümnaasiumi jooksul koostada mahult lõpueksamiga võrdväärne uurimus või praktiline töö.

Haridus- ja teadusministeeriumi õppekavade talituse juhataja Ain Tõnisson kinnitas, et uue süsteemi järgi ülejäänud õppeainetes peale eesti keele, matemaatika ja võõrkeele enam riigieksameid teha ei saa. Vaid võõrkeelte puhul on tema sõnul arutelu kohta, kas neid saab olema valikus mitu.

«Üks argument, mis räägib vähemate riigieksamite kasuks, on, et siis on neid odavam läbi viia,» ütles Tõnisson. Lisaks võimaldavad need kolm riigieksamit tema sõnul gümnaasiumilõpetajat kõige paremini võimalikult laial skaalal hinnata.

Tõnisson ei usu, et teised õppeained gümnaasiumis selle pärast tähelepanu alt kõrvale jääksid, et riigeksameid neis niikuinii teha ei saa. «Kuna riigieksamid on kohustuslike kursuste baasil, siis nad võib-olla ei saa enam sellist ületähtsustatud rolli.»

Eesti Õpilasesinduste Liit (EÕL) suhtub matemaatika riigieksami kohustuslikuks muutmisesse kriitiliselt. «Kui teha praegune matemaatika eksam kõigile kohustuslikuks, toob ta endaga kaasa väga suuremahulisi läbikukkumisi,» ütles EÕLi juhatuse aseesimees Kristo Peterson.

Ain Tõnisson ütles, et matemaatika riigieksami kohustuslikuks muutmisel oli oluline argument, et loodus- ja täppsiteaduste arendamine on riiklikult seatud prioriteet. Kohustuslik matemaatika riigieksam saab Tõnissoni sõnul olema rangelt kohustulike kursuste baasil ja kindlasti mitte täpselt selline nagu praegu. Uues õppekavas on matemaatikat senise üheksa 35-tunnilise kursuse asemel kaheksa.

«Õpilaste soov oli, et riigieksamid asendusksid küpsuseksamitega, mida hinnatakse kohalikul tasandil, aga mille sisu oleks koostatud riiklikul tasandil, ning et ülikoolidesse sisseastumine viiakse üle teistele alustele,» oli Kristo Petersoni teine kommentaar uuele gümnaasiumi õppekavale.

Ain Tõnissoni sõnul on tõenäoline, et ülikoolid hakkavad arvestama neid kolme riigieksamit, kuid tõenäoliselt tekivad sisseastumisel juurde täiendavad eksamid. Ta rõhutas, et antud kolm eksamit on ka praegu kõige enam ülikoolide poolt kasutatud.

«Teisest küljest, kui peagi hakkab gümnaasiumi lõpetajate arv vähenema, siis ilmselt ei sea ülikoolid varsti enam nii tugevaid filtreid, et endale tudengeid saada,» ütles Tõnisson.

Gümnaasiumi riikliku õppekava määruse eelnõu on praegu kooskõlastusringil ja rakendub alates järgmisest, 2010/2011 õppeaastast.