Teise relva saamine tähendab parajat kadalippu

Kartuses kahjustada firma ja riigivõimu suhet anonüümsust palunud relvapoe müüja kirjeldas nimelt, kuivõrd tülikas kadalipp tuleb läbida juba näiteks püstolit omaval inimesel, kes soovib endale teist samaliigilist relva muretseda.

Müüja, nimetagem teda Antsuks, kirjelduse kohaselt tuleb kõigepealt esitada politseiprefektuurile paberavaldus. Järgmine kord tuleb tulla soetamisloale järele, misjärel saab minna poodi relva ostma. Seejärel ootab taas ees teekond prefektuuri relva näitama. Lõpuks tuleb minna prefektuuri neljandatki korda - relvaloale järele.

Napid vastuvõtuajad

Antsu sõnul saaks olukorda lahendada, kui käia ühel päeval korraga soetamisloa järel, ostarelv ja minna kohe ka relva näitama, aga see pole praktikas võimalik, sest vastav ametnik võtab vastu vaid kaks tundi teisipäeval ja 2,5 tundi neljapäeval.

Lisaks tuleb tema sõnul alati seista järjekorras ja kaugemalt tulija on sunnitud sõitma selle asja pärast neljal päeval linna, kuigi vajadus selliseks aja- ja rahakulutuseks puudub.

Ants pakkus välja lahenduse, kus esimese avalduse saaks esitada elektrooniliselt (e-keskkonnas, digiallkirjastatult), samuti oleks soetamisluba elektrooniline. Nii täidaks inimene e-avalduse ja politsei väljastaks e-soetusloa, inimene läheks poodi, kus müüja digiallkirjastaks soetamisloa ning klient kinnitaks samal moel, et on loa kätte saanud.

Müüja trükiks seejärel paberi, mis lubab inimesel liikuda relvaga koju ja hiljem prefektuuri relvaloa järele. Järgmise sammuna vaataks prefektuur relvapoest saadetud info üle ja koostaks relvaloa. See oleks siis ainus kord, kus inimene füüsiliselt prefektuuri läheks, näidates vajadusel ka relva ette.

Riigil napib ressursse

Politseiameti liiklusjärelvalve-ja korrakaitse osakonna komissar Sven Põierpaas ütles kommentaariks, et relvaloa ja soetamisloa taotlemise protseduur on paika pandud relvaseaduses ning selle alusel muude õigusaktidega.

«Tänase korra kehtestamisel on arvestatud Euroopa Liidu direktiividega, eelnevalt kehtinud regulatsioonidega, olemasolevate tehniliste võimalustega, järelevalve teostamise vajadusega, võimalustega ja eelkõige olemasolevate ressurssidega.»

Ta tervitas relvadega kokku puutuvate inimeste ettepanekuid õigusaktide parandamiseks, märkides siiski, et relvadega seotud protseduurireeglite muutmist kaalutakse alati põhjalikult, kuna relv on kõrgem ohuallikas.

Digiallkirjaga saab ka praegu

Põierpaasi sõnul saab ka praegu esitada tegelikult politseile taotluse digitaalallkirjaga. «Seega oleks ressursi olemasolul teostatav ka digitaalse soetamisloa kehtestamise ning selle elektroonilise kasutamise mõte.»

Politsei elektroonilisi andmebaase ja nende rakendusi arendatakse tema sõnul jõudumööda, kuid võimalust kõiki valdkondi korraga arendada ei ole.

Põierpaasi väitel kasutab politsei juba täna elektroonilist infoedastust ja postiteenuseid, et kodanike jalavaeva säästa, kuid saab seda teha vaid kehtivas relvaseaduses lubatud piirides.

Euroopas eesrindlik

Ta tõi välja veel, et Euroopa Liidu liikmesriikides kehtestatakse elektroonilise andmebaasi loomise kohustus alles järgmise aasta augustist, samas kui Eestis on teenistus- ja tsiviilrelvade elektrooniline register politsei töövahendina kasutuses juba alates 2003. aastast ning selle kasutusele võtmine on lihtsustanud relvalubadega seotud teenuste osutamist.

Põierpaas lisas, et elektroonilisi lahendusi arendades peab kindlasti säilima n-ö traditsiooniline teenindus neile, kes ei pääse e-teenustele ligi.