Homoabielude lubamine Rootsis teeb EELK murelikuks

Läinud nädalal võttis Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) kirikukogu vastu avalduse.

Selles väljendasid nad muret, et viimastel aastatel mõnedes kirikutes peetud arutelud inimese, tema seksuaalsuse ja abielu üle on viinud uue suhtumiseni homoseksuaalsesse käitumisse.

See omakorda kajastub ka kiriku praktika muutmises – on hakatud õnnistama või laulatama samasoolisi paare ning ordineerima ka vaimulikke, kes elavad samast soost partneriga.

«Jälgime murega taolisi arenguid mõnedes Luterliku Maailmaliidu, Porvoo Osaduskonna ja Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas liikmeskirikutes,» nenditakse avalduses. Avalduse tekst võeti vastu suure häälteenamusega 54:4.

Porvoo osadus tähendab seda, et Põhjamaade luterlikud kirikud ja anglikaani kirikud tunnustavad täiel määral üksteise preestreid – Rootsi luterlik õpetaja saab tulla Eestisse ja on samaväärne õpetaja, kes võib jutlustada, viia läbi laulatustalituse ja armulauda jagada.

Nüüd seab EELK selle rahvusvahelise osaduse küsimärgi alla, kuna veidi enam kui kuu aega tagasi teatas Rootsi kirik, et ka samasooliste paarid saavad end kiriklikult laulatada.

EELK värske seisukohaga võivad tekkida ka piirangud homoseksuaalsetele vaimulikele või vaimulikele, kes on nõus laulatama samasoolisi paare.

Rootsi kirik kiitis juba kolm aastat tagasi heaks samasooliste partnerlussuhted, mille järel kirjutasid Balti luterlike kirikute juhid manitsuskirja rootslastele ning kaebasid ka Luterlikku Maailmaliitu, et «eksijate õigele teele juhatamiseks tuleb tarvitusele võtta kõik abinõud».

Partnerlussuhte seadustamise järel jõudis Rootsi parlament hiljuti ka homoabielude seadustamiseni ja sealt samasooliste laulatusteni.

Kuna sarnaselt Rootsiga on ka Eestis praegu justiitsministeeriumis arutlusel «Mitteabieluline kooselu ja selle õiguslik regulatsioon» ning seksuaalvähemused on kogunud ja Rein Langi juhitud ministeeriumile ka üle andnud ligi kaks tuhat toetusallkirja partnerlussuhte seadustamiseks, näeb EELK selles suurt ohtu.

EELK kirikukogu (oma positsioonilt sama, mis parlament – toim) ütleb, et samasooliste isikute kooselu õnnistamine või koguni laulatamine ei ole kooskõlas pühakirja ja kristliku usuga.

«Kui üks kirik taolise tegevuse ametlikult heaks kiidab, avaldub selles selge erinevus kristliku usu ja kiriku õpetuse mõistmises, mis takistab altari- ja kantsliosaduse teostamist kirikute vahel,» seisab avalduses.

«Me nendime, et Luterlikus Maailmaliidus, Porvoo Kirikuosaduses ja Evangeelsete Kirikute Osaduses Euroopas puudub üksmeel suhtumises homoseksuaalsesse käitumisse,» jätkatakse avalduses.

«Me kutsume kirikuid, kes ühepoolselt on senist praktikat muutnud või kes kaaluvad selle muutmist, naasma Jumala sõna kindlale alusele ja palvetame, et Püha Vaim juhiks meid kogu tõesse.»

Rootsi on aga oma püha tõe puhul astunud veel sammu kaugemale – kuu aega tagasi pühitses Rootsi kirik Uppsala katedraalis ametisse riigi esimese homoseksuaalse naispiiskopi.

Homoseksuaal ja naine piiskopiks – need kaks omadust ja veel ühes kontekstis on suure osa Luterliku Maailmaliidu ligi 66 miljoni liikme jaoks tabu. Liitu kuulub 147 kirikut 78 riigist.

MTÜ Eesti Gei Noored (EGN) ja Seksuaalvähemuste Kaitse Ühing (SEKÜ) kogusid toetusallkirju, kuna leiavad, et Eestis peaks kehtestama seadus, mis tagaks samast soost partneritele õiguse oma kooselu registreerida ja annaks neile samad võimalused, nagu praegu on eri soost paaridel.

Kui sarnaselt Rootsiga võetakse ka Eestis vastu samasooliste paaride partnerlusseadus, võib tekkida varem või hiljem vajadus ka vastava kirikliku talituse järele.

Justiitsministeerium saatis nn vabaabielu analüüsi asjast huvitatutele tutvumiseks juulis, ettepanekute ja arvamuste esitamise tähtaeg oli üleeile. Neid laekus mitukümmend, sealhulgas näiteks Eesti Lastevanemate Liidult, geiühendustelt ja Eesti Kirikute Nõukogult.

Ministeerium hakkab nüüd ettepanekuid läbi vaatama ja analüüsima ning pärast seda kujundab ka seisukoha edasiste võimalike sammude osas.

«Kui mees magab mehega, nagu magatakse naise juures, siis on nad mõlemad teinud jäledust; neid karistatagu surmaga, nende peal on veresüü!» (3. Ms 20: 13), «nõndasamuti ka mehed, loobudes loomulikust vahekorrast naisega, on oma tungis süttinud üksteise vastu – mees on teinud mehega nurjatust – ja on seega iseenestes saanud kätte paratamatu palga oma eksimuse eest» (Rm 1: 27).

«Mu vend Joonatan! Sa olid mulle väga kallis. Naiste armastusest imelisem oli su armastus minu vastu» (2. Sm 1: 26).

(Taaveti ja Joonatani sõprusest)

«Ent nüüd jääb usk, lootus, armastus, need kolm, aga suurim neist on armastus» (1. Kr 13: 13).