Tallinn täidab oma kõhna rahakotti uute maksudega

Tallinna linnavolikogu esimees Toomas Vitsut kinnitas, et järgmise aasta eelarve kokkupanemisel otsustati linna tulude suurendamiseks kehtestada järgmisel aastal mõned uued kohalikud maksud. Millised nimelt, seda ei soovinud ta täna veel avalikustada.

«Eelarve kokkupanekul sai tulude pool hoolikalt läbi vaadatud ning kuna tulud on kokku kuivanud, siis tuleb kaaluda kõiki võimalusi uute maksude kehtestamiseks,» kinnitas Vitsut. «Ma arvan, et tuleme tõesti mõne uue maksuga välja.»

Vitsuti sõnul on kohalikel omavalitsustel maksude kehtestamise osas väikesed võimalused ning lisamaksudest saadav tulu pisike. Seetõttu on linnajuhid arutanud lisatulu saamiseks mitme maksu kehtestamist.

Tallinna linnavalitsusel oli täna viimane aeg järgmise aasta eelarve kinnitada ja volikokku saata, sest seaduse järgi tuleb seda teha hiljemalt kuu enne majandusaata lõppu.

Tänavuse eelarve järgi peab Tallinna linnakassasse kolmest kohalikust maksust laekuma kokku 157,8 miljonit krooni - reklaamimaksust 36,5 miljonit, tänavate sulgemise maksust 24 miljonit ning parkimistasust 97,3 miljonit krooni.

Ühe kohaliku maksuna kehtis pealinnas mootorsõidukimaks viimati 2002. aastal, kui sellest pidi Tallinna kukrusse voolama 36 miljonit krooni. 2003. aastal see maks kaotati.

Vahepeal on räägitud ka raskeveokite tasu või maksu sisseseadmisest, kuna suured masinad lõhuvad linna teid ja tänavaid. Seetõttu oleks loogiline, et raskeveokite omanikud maksaksid Tallinna tänavate remondiks ja uuendamiseks teatud summa. Siiani ei ole raskeveokite maksust asja saanud.

Uusi makse kehtestama ärgitas tänases ajalehes Pealinn ka Tallinna Tehnikaülikooli professor, sotsiaalteaduskonna dekaan Sulev Mäeltsemees.

Tema põhimõte on selles, et kuna riik vähendas kohalikele omavalitsustele eraldatava tulumaksu määra 2009. aasta aprillist 11,93 protsendilt 11,4-le, siis peavad omavalitsused ise vaatama, kuidas nende rahakotti tekkinud auku lappida. Tallinnal näiteks jäi riigipoolse kärpe tõttu tänavu saamata 126 miljonit krooni.

Mäeltsemees pakkus välja, et Tallinn võiks mõelda turismivaldkondade maksustamisele. Tema sõnul on mitmes maailma linnas näiteks hotellimaksud. Põhimõte on selles, et turistid kasutavad Tallinnas viibimise ajal linnavalitsuse doteeritavaid teenuseid ning seetõttu ei ole sugugi ülekohtune neilt mingit väikest tasu küsida.

«Õigus makse kehtestada on kohalike omavalitsuste olemuslik tunnus, kui seda pole, ei saa iseseisvast kohalikust omavalitsusest rääkida,» märkis Mäeltsemees.

Eelmisel aastastal oli Eesti kohalike omavalitsuste eelarvete maht kokku 21 miljardit krooni, millest kohalikest maksudest laekus vaid 200 miljonit.

Tallinna eelmise aasta eelarve oli algselt 8,09 miljardit krooni, kuid juunis vastu võetud lisaeelarvega kahanes see 7,34 miljardile. Järgmise aasta eelarve on seega tänavusest veel 340 miljoni krooni võrra väiksem.

Kohalikud maksud, mida Tallinnas praegu ei ole

Müügimaks

Maksavad valla või linna maa-alal kauplemis- või teenindusluba omavad füüsilisest isikust ettevõtjad ja juriidilised isikud, mis tegutsevad jaekaubanduse, toitlustamise või teeninduse valdkonnas.

Paadimaks

Maksavad tehnilisele ülevaatusele kuuluvate kuni 12 meetri pikkuste paatide, jahtide ja kaatrite omanikud.

Mootorsõidukimaks

Maksavad liiklusregistris registreeritud mootorsõidukeid omavad või neid kasutavad eraisikud, kes elavad selle kohaliku omavalitsuse terriutooriumil ning seal asuvad juriidilised isikud.

Loomapidamismaks

Maksavad nende loomade omanikud, kelle pidamine valla või linna territooriumil on maksustatud. Maksustavate loomade loetelu kehtestab omavalitsuse volikogu.

Lõbustusmaks

Maksavad valla või linna maa-alal tasuliste meelelahutusürituste korraldajad ning seal asuvate meelelahutusasutuste omanikud. Maks kehtestatakse müüdud pääsmetelt.

Allikas: kohalike maksude seadus.