Mihkelson: dessantlaeva müük Venemaale oleks NATO-le julgeolekurisk

«See on üldse esimest korda, kui üks NATO liikmesmaa on pakkumas Venemaale sedavõrd suuremahulist ja sõjaliselt kaalukat tehingut,» kirjutas Mihkelson oma blogis. «300-meetrine kaasaegseim (esimene reis 2006) dessantlaev läheks Venemaale maksma umbes pool miljardit eurot.»

Mihkelson tõdes, et viimastel aastatel on Venemaa ostnud näiteks Suurbritannialt väiksema koguse käsirelvi ning tehinguid on tehtud ka Austriaga erirelvastuse osas.

«Samas oleks otseselt ründelaevana kasutatava aluse müük hoopis tõsisem ja tagasiulatuva mõjuga,» leidis ta. «Juba ainuüksi Vene mereväe ülema Vladimir Võssotski hooplemine Gruusia vastu suunatud rünnakuga (et sellise laevaga oleks operatsioon väldanud vaid 40 minutit) peaks panema piduri prantslaste tehingusoovile.»

Mihkelsoni hinnangul peaks Prantsusmaad mõtlema panema Venemaa tegelikud plaanid oma relvastuse arendamisel: miks peaks Venemaa arendama Läänemerel või Mustal merel suureulatuslikku maabumisvõimet, miks harjutati septembris suurõppuste Lääs-2009 käigus dessante nii merelt kui õhust, miks olid nende õppuste legendi pärast mures nii Poola välisminister kui Läti kaitseminister?

«Mistral-tüüpi laeva omandamine suurendaks mitu korda Venemaa võimekust suuremahuliste ja hästi juhitud dessantide läbiviimiseks,» lisas ta.

Mihkelson tõdes, et Venemaa rahvusliku julgeoleku alusdokumendid käsitlevad NATOt siiani peamise strateegilise ohustajana.

«Ukraina ja Gruusia püüdlused liitumaks NATOga on sundinud Kremlit mitte üksnes retoorilisele, vaid ka reaalsele sõjalisele vastutegevusele,» märkis riigikogu liige. «Seda nägime eelmise aasta augustis, mil Venemaa okupeeris ühe viiendiku Gruusia territooriumist.»

«Minu arvates kujutaks Mistrali müük ning lisaks veel kolme sama tüüpi aluse ehitamine Venemaal tagasiulatuvalt väga tõsist julgeolekuriski just NATO-le endale,» kirjutas Mihkelson. «Küsimuseks ei oleks ei ühe ega teise rannikuriigi mure, vaid NATO kui terviku julgeoleku ohupildi muutumine.»