/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2009/01/19/119720t1h67d3.jpg)
Tallinna finantsdirektor Katrin Kendra hoiatab linnavalitsust finantsskeemi eest, mis võib mõjutada kanalisatsiooni väljaehitamist ja minna vastuollu seadusega.
Tallinna finantsjuht kahtleb linna finantsskeemis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna linnavalitsuse kolmapäevaseks istungiks on ette valmistatud otsuse eelnõu, millaga antakse abilinnapeale Denis Boroditšile volitused Nõmme ja Haabersti linnaosade veemajandusprojekti omafinantseeringu ja lisafinantseeringu tagamiseks.
Projekti omafinantseering ja projektiga seotud lisafinantseering on 34,6 miljonit krooni, mis peab olema linna 2010. aasta eelarves tagatud Tallinna kommunaalametile.
Otsuse eelnõust selgub, et linn peab projekti kaasrahastamise taotluse esitama neljapäeval.
Projektiks ei saa Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist toetust taotleda aga Tallinna Vesi, kuna see on börsil noteeritud ettevõte, seisab eelnõus.
Toetuse taotlemiseks lõi Tallinn täielikult endale kuuluva soojatrassi torusid rentiva AS-i Tallinna Soojus juurde tütarettevõtte Tallinna Ühisveevärk OÜ.
See firma peab EL-ilt taotlema Nõmme ja Haabersti linnaosade ühisveevärgi- ja kanalisatsioonipiirkondade lõplikuks väljaehitamiseks toetust kokku 86,6 miljonit krooni.
Tallinna Ühisveevärk OÜ omafinantseering moodustab projekti abikõlblikest kuludest 23,65 protsenti ehk 26,8 miljonit krooni. Kokku tuleb Tallinna Ühisveevärk OÜ-l tasuda lisaks omaosalusele ka mitteabikõlblikud investeeringud kokku summas 34,6 miljonit krooni.
Projekti eeldatav kogumaksumus 2010. aasta hindades on 121,2 miljonit krooni.
Linn plaanib Tallinna Ühisveevärgile projektist tulu skeemiga, kus Tallinn maksaks firmale renti.
Planeeritavate rendimaksete eeldatav kogusumma rendilepingu perioodil aastatel 2011-2039 on 56,6 miljonit krooni, selgub eelnõust.
Finantsdirektor Katrin Kendra kooskõlastas eelnõu märkusega ja palub esimesel võimalusel esitada finantsteenistusele ülevaate rakendatavast finantseerimis- ja torustiku rendile või kasutusse andmise skeemist, mis võib oluliselt mõjutada projekti elluviimise võimalikkust.
«Muu hulgas võib juhtuda, et teatud skeemide puhul võib torustike üürile andmine osutuda kapitalirendiks, mis on valla- ja linnaeelarve seadusega keelatud,» märkis Kendra.
Varem on Kendra jätnud kooskõlastamata linna kava munitsipaliseerida jäätmevedu ja tänavapuhastus, sest see seab ohtu linna finantsstabiilsuse.
Tallinna linnakassa vaba raha hulk on viimase kolme kuuga vähenenud ligi 200 miljoni krooni võrra 167 miljoni kroonini oktoobri lõpu seisuga.
Linna rahalise seisu üle on muret väljendanud ka rahandusminister.