Päevatoimetaja:
Marek Kuul
Saada vihje

Jäämurdja Suur Tõll saadeti pidulikult remonti

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Esmaspäeva hommikul mängis Lennusadamas Suure Tõllu ees puhkpilliorkester, peeti kõnesid ja meeleolu oli nii pidulik, nagu läheks laev ümbermaailmareisile.


Ligi saja-aastane jäämurdja ei läinud siiski iseseisvale merereisile, vaid liikus kahe puksiiri jõul Paljassaare sadamasse, kuhu ta jääb umbes kuuks ajaks dokiremonti. Viimati remonditi Suurt Tõllu nii põhjalikult 1997. aasta sügisel.

«Mul on hea meel öelda, et Suur Tõll on endiselt hea tervise juures. Aga nagu iga eakas persoon, kellel on täitumas sada eluaastat, vajab ta mõningat taastusravi,» selgitas Meremuuseumi direktor Urmas Dresen

«1998. aastal oli planeeritud kahe jäämurdja koos eksponeerimine nii Tallinnas kui Helsingis. Soome poolt Tarmo ja Eesti poolt Suur Tõll ja enne seda tehti siis Tõllule dokiremonti,» meenutas Dresen.

Nüüd on Dreseni sõnul vaja jälle laevakeret remontida. «Laev tuleb veest välja tõsta, ära puhastada ja siis pärast ultrahelimõõdistusi vaadata, kui palju on korpuse plaadistuses kulumisi, mida tuleb paigata. Laev peab olema veekindel, sest Suur Tõll peab jääma vette.
Me ei saa Tõllu ühel heal päeval lihtsalt kusagile kai peale tõsta. Selleks on see laev liiga suur,» lausus Dresen.

Laevaregistris arvel olev laev peab olema korras. «Me ei hakka temaga merd sõitma, aga ta peab olema ohtu külastajatele. Ja et meil oleks kindlus tema tuleviku suhtes, siis tuleb teha dokiremonti,» selgitas muuseumidirektor.

Laeva dokkiminekust on räägitud juba mitu aastat. Selle kohta on veeteede amet meremuuseumile ka mitu ettekirjutust teinud. 2011. aastal puhkes muuseumi ja veeteede ameti vahel selleteemaline sõnasõda. Dresen nentis toona, et laev vajaks dokkiminekut küll, kuid karmilt sõnastatud ettekirjutusi kai ääres seisva laeva kohta polevat siiski vaja teha. Veeteede amet leidis omakorda, et esitati vaid minimaalseid nõudmisi muuseumikülastajate ohutuse tagamiseks.

Igatahes nüüd saab nõutud dokiremont teoks ning järgmise kuu või pooleteise jooksul on Lennusadama kaiäärne harjumatult tühi. Dokki pääseb Suur Tõll paari päeva jooksul. Niikaua seisab laev Paljassaare sadama kai ääres peaaegu kõrvuti sinna samuti remonti toodud Soome jäämurdjaga Sisu.

Dreseni sõnul püüab muuseum sinnapoole, et ka laeva sisemus oleks võimalikult originaalilähedane. «Meil on väga häid algmaterjale näiteks ohvitseride salongi kohta ja pärast dokiremondist tulekut me läheme nende töödega Lennusadama kai ääres edasi. Eelkõige ohvitseride kajutite osas, ka masinaruumid lähevad värskendamisele. Ja kui me avame ta järgmise suve alguses, siis on seal ka uus ekspositsioon,» loetles Dresen.

1914. aastal Sczeczinis valminud jäämurdja Suur Tõll oli tollase aja kohta märkimisväärne tehnikasaavutus. Ehitamisele järgnenud kümmekonna aasta jooksul oli ta tehniliselt kõige täiuslikum jäämurdja maailmas. Tänapäeval on Suur Tõll maailma suurim säilinud aurik-jäämurdja.
 

Tagasi üles