Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Ilves kutsus loobuma valimistel teostamatute lubaduste andmisest

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Toomas Hendrik Ilves
Toomas Hendrik Ilves Foto: Peeter Langovits / Postimees

President Toomas Hendrik Ilves pidas täna parlamendi sügishooaja avaistungil kriitilise kõne, kus kutsus poliitikuid rahva kasvanud ootustele vastama ja arvamusliidreid pakkuma kritiseerimise asemel konkreetseid ja arusaavaid lahendusi, kohalike valimiste kandidaate loobuma aga teostamatute lubaduste andmisest ja vaenu külvamisest.

Ilves märkis riigikogu ees peetud kõnes, et aeg, millesse langevad 2011. aasta kevadel valitud parlamendikoosseisu volitused, on murranguline ning seda nii Eesti kui kogu maailma jaoks. «Occupy Wall Street, Snowden, majanduslik murdumine mõnedes Euroopa Liidu liikmesriikides, Araabia kevad ja ettenägematu lõpuga võitlused Egiptuses, Süürias, mujal. Midagi põhimõttelist on kõikjal muutunud. Paremaks, halvemaks, lihtsalt teistsuguseks,» ütles ta.

Eesti on tema sõnul samal ajal välja tulnud masust ning majandusareng on ületanud piiri, millest inimeste väärtused ja elueesmärgid suunduvad pelgalt ellujäämiselt eneseteostuse poole. «Seega muutuvad inimesed aga ka olevaga rahulolematumaks. Lugege Eesti inimarengu aruannet 2012/2013, vaadelge väärtuste ja hoiakute muutumist,» lausus ta.

Poliitikutel on kohustus vastata rahva kasvanud ootustele

Ilves meenutas Eestis nähtud streike ja meeleavaldusi ning märkis, et inimeste kasvanud nõudlikkust on tajuda ja näha. Elavat ja mõjukat kodanikuühiskonda nimetas ta suureks väärtuseks ja lisas, et kodanikuühiskonna tugevnemine, selle nähtavaks ja mõjukaks muutumine on olnud tema eesmärk juba esimesest kõnest ametisse astumisel 2006. aastal.

«Riigikogul ja valitsusel on võimalus ja kohustus rahva kasvanud ootustele vastata. See ei ole lihtne, kui ühed ülistavad teoreetilist marksismi, teised usuvad pimesi turgudesse, kolmandad kiruvad kunagiste vapside moel erakondi ja ootavad kõva käe karmi kehtestamist,» sõnas president, kutsudes ühtlasi teadlasi ja arvajaid pakkuma konkreetselt ja arusaadavalt välja oma eelistatud valikuid. «Selgitage, kuidas neid saavutada. Vaid nii saame arutelu edasi viia.»

«Riigikogul ja valitsusel on võimalus ja kohustus rahva kasvanud ootustele vastata. See ei ole lihtne, kui ühed ülistavad teoreetilist marksismi, teised usuvad pimesi turgudesse, kolmandad kiruvad kunagiste vapside moel erakondi ja ootavad kõva käe karmi kehtestamist.»

Sama kehtib tema sõnul ka riigivalitsemise asjus. «Ühed nõuavad otsedemokraatiat, vastamata küsimusele, kas iga seaduseparandus tuleks elektrooniliselt rahvahääletusele panna. Teised jätkavad igasuguste muutuste ootuste ülbet ignoreerimist, ajades ikka sama jäika parteilis-elitaristlikku poliitikat,» ütles Ilves, kelle sõnul jääb enamik arvamusi nende teljeotste vahele.

Loobugem teostamatute lubaduste andmisest

Ilves kinnitas, et sooviks Eestile tarka ja konkurentsitihedat valitsemist, ning küsis, kuidas seda saavutada. «Ilmar Raag ütles hiljuti Postimehes tabavalt, et demokraatiasse on ebareaalsete ootuste toitmine ja sestap mõistagi pettumine sisse programmeeritud. Tõepoolest, ajalugu ja elu näitab, et inimeste nõudmised ei kahane, kui senised ootused on täitunud. Asemele tulevad uued ootused – ja pettumise võimalused. See ongi progress, mida siin imestada,» rääkis ta riigikogu ees.

Samas kutsus ta näitama Eestis eeskuju ning märkis, et ausameelsel kokkuleppel peaks olema võimalik loobuda teostamatute lubaduste andmisest ja vaenu külvamisest. «Meie ideaal võiks olla, et erakonnad ja valimisliidud pakuvad valimistel välja teostatavaid eesmärke ning valijad ignoreerivad kandidaate, kes petavad ja ässitavad või pakuvad sisutuid loosungeid,» lausus president.

Tema sõnul näitas nii Rahvakogu kui arvamusfestival, et rahvas tahab kaasa mõelda ja avalikult välja öelda kaalutletud seisukohad. Siiski tekib igas ühiskonnas tema sõnul paratamatult tööjaotus.

«Sestap vaidleksin jätkuvalt nendega, kes nõuavad puhast otsedemokraatiat. Rahvakogu eesmärkide mõistmiseks soovitan teil tutvuda meid suvel väisanud professor James Fishkini ideedega kaalutlevast demokraatiast. Kuid et mõista omaenda sügavat parlamentaarset traditsiooni, soovitan lugeda näiteks Ilmar Tõnissoni mõtteid tema 1931. aastal avaldatud esseest «Parlamentarismi eeldused»,» ütles ta.

Rahvakogu ettepanekute arutamiseks aega vaid mõni kuu

Ilves vaidleb enda sõnul aga ka nendega, kes leiavad, et otsused tulebki teha kitsas ringis suletud ukse taga. «Parlamentarism ei tähenda ka seda. Vastupidi: inimestel peab käes olema arvamuste kujundamiseks vajalik teave ja inimesi tuleb otsuste langetamisel kuulata,» rõhutas ta.

Ta osutas, et Rahvakogu ettepanekute läbiarutamiseks ja vajalike seadusmuudatuste tegemiseks on jäänud vaid mõned kuud. «Ma tunnustan riigikogu põhiseaduskomisjoni valmisolekut nende põhjal seadusemuudatusi visandada. Austatavad riigikogu liikmed, palun ärge sundige meid pettuma,» lisas president parlamendi ees peetud kõnes.

Riigikogu täna alanud sügisistungjärk kestab 19. detsembrini.

Tagasi üles