Hardo Aasmäe: linnavalitsus tegeleb nõukogude pärandi täiustamisega

«Tallinnas on mitmedki asjad, ka valitsemisstiil nõukogudeliku pärandiga, mille peaks asendama euroopalikuma juhtimisega, kus linnakodanikud tuuakse võimule lähemale,» näeb Aasmäe.

Suurimaks Eesti ühiskonna probleemiks peab Aasmäe seda, et nii riigi kui linna tasandil on ideed otsas. «Igal pool toimub selline paigal marss. Riigil on oma mantra, usk sellesse, et kui eelarve on paigas, siis kõik ülejäänud toimib iseenesest. Linnas usutakse jälle, et kui minevikku täiustada, siis see ongi helge tänane või helge homne,» kritiseerib Aasmäe.

«Põhimõtteliselt kui vaatame linnas toimuvaid otsuseid, siis need põhinevad vanade tööshoitud süsteemide täiustamise näol. Näitena ühistransport. Seda tuleb edasi arendada. See on nagu nõukogudeaegne asi, mis anti nüüd tasuta kasutamiseks. Kui vaatame aga liinivõrku ja tehnilisi lahendusi, siis on see kõik samasugusena püsinud ajast, mil viimati Tallinna linnapea olin - rohkem kui 20 aastat,» tõi Aasmäe välja.

Lahendust näeb Aasmäe liinivõrgu ümberorganiseerimises. «Töö- ja elukohtade paiknemine on aastatega oluliselt muutunud, aga liinivõrk on jäänud samaks.»

Teine oluline ja kõiki tallinlasi puudutav teema on Aasmäe hinnangul toasoe. «Tallinna Kütte käes on praegu nii võrk kui sooja tootmine. Rendileping tuleks lõpetada, soojavõrk tuleks võtta ühe ettevõtte kätte, kes erinevatelt soojatootjatelt ostab hulgi ja müüb jae, tekitades konkurentsi. Muidu ei ohja seda hindade tõusu keegi. Praegune süsteem on monopoolne.»

Tasuta teenuste nimekirja võiks linlastele Aasmäe sõnul tulla veelgi lisa. «Pärast Iru prügipõletusjaama pole mingit põhjust, miks peaks tallinlane oma prügi äravedamise eest maksma. Berliinis näiteks on see tasuta. Ainukeseks tingimuseks on, et inimesed sorteerivad prügi. Nii kaua, kuni tehast polnud, oli täiesti selge, et prügivedu ladustamine, äravedu ja prügimäe hooldamine maksab. Tänasel päeval, kui prügi on ettevõtja jaoks tooraine, mida müüakse või tehakse soojuseks või elektrienergiaks, siis võiks selle äravedu olla tasuta.»

Põhimõtteliste seisukohtadega VTK programmis on Aadmäe mõistagi päri, soovides olla linnakodanikule avatum, valitsemises apoliitilisem. «Linn on tsentraliseeritud. Ja iga järgnev võim on taasiseseisvunud Eestis tsentraliseeritud võimu kinnistanud. Tuleb laiendada halduskogude volitusi. Linnaosa vanemad peaksid olema linnavalitsuse liikmed, abilinnapeasid pole nii palju vaja. Poliitiline juhtimine peaks linnavalitsusest kaduma ning jääma ainult volikokku,» rääkis Aasmäe.