/nginx/o/2013/07/05/1875160t1h10ce.jpg)
/nginx/o/2008/03/10/25172t1h014c.jpg)
Erakond Eestimaa Rohelised (EER) kavatsevad riigikogus välja tulle ettepanekuga kehtestada kahekroonine kilekoti maks, mis aitaks vähendada kilekottide kasutamist ning võiks riigile tuua 100 miljonit krooni aastas tulu.
Rohelised tahavad kehtestada kilekotile kahekroonise maksu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Roheliste riigikogu fraktsiooni liige Toomas Trapido ütles, et erakond pole kilekoti maksu ette nägevat eelnõud veel riigikogus sisse andnud, kuid selline plaan on olemas. Ta lisas, et sarnane maks on mitmes Euroopa riigis ning tõi näitena Iirimaa, kus see on suurusjärgus kolm krooni kilekotilt.
Trapido sõnul on maksul kaks eesmärki - esiteks vähendada kilekottide tarbimist ning teisalt teenida riigieelarvesse raha. «Me ei ütle, et kilekott on saatanast aga selle eest võiks täiendavalt maksta,» lisas ta.
Trapido ütles, et maksustatavate kilekottide alla ei läheks väikesed kotid, kuhu pannakse näiteks puuvilju hügieenilisel eesmärgil. Tema sõnul pole Eestis praegu mingit statistikat, kui palju kilekotte kasutatakse, kuid Euroopa riikides olevat tarbimist arvestades võib selle suurusjärk olla umbes 500 miljonit kilekotti aastas.
«Arvestades, et kilekottide kasutamine pärast maksu kehtestamist järsult väheneb, siis aastas võib see maks eelarvesse ikkagi tuua umbes 100 miljonit krooni,» märkis Trapido. Ta lisas, et Iirimaal langes pärast maksu kehtestamist umbes aasta jooksul kilekottide tarbimine 90 protsenti.
Trapido sõnul on nende eelnõus esialgu veel lahtine, kes maksu riigile tasuma hakkab ning selleks on kaks võimalust. «Üks võimalus on korjata maksu tootjate ja maaletoojate käest ning teine variant kapumeeste käest, kes neid tarbijale müüvad,» lausus ta.
Kilekoti maks on üks roheliste ettepanekutest, mille nad teevad tuleva aasta riigieelarve eelnõule, mis praegu riigikogu menetluses ja kuhu saab 4. novembrini parteid muudatusettepanekuid teha.
Rohelised tahavad täiendavate tuludena veel tõsta elektriaktsiisi seniselt 5 sendilt kilovatt-tunni eest 10 sendini kilovatt-tunni eest ning müüa reformimata riigimaa spetsiaalsele metsafondile, kuhu iga Eesti inimene saab investeerida.
200 000 hektari reformimata riigimaa eest võiks riik Trapido sõnul teenida neli miljardit krooni. Tema hinnangul on see täiesti reaalne, et riigilt maa ära ostva metsafondi leitakse ka sellises mahus investeerijaid.
Muudatustena eelarve kulude poole pealt tahavad rohelised taastata matusetoetuse, mille suurus võiks Trapido sõnul olla 1000 krooni. Samuti tahavad rohelised raha juurde põllumeeste toetusteks, toimetulekutoetusteks ning majade soojustamise programmi.
Kuigi rohelised otseselt valitsusliitu ei kuulu, on nad Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) vähemusvalitsuse toetajad ning just suvel suurte vaidlustega läbi viidud riigieelarve kärbe läks riigikogus läbi just roheliste abiga. Samas tegid valitsusparteid vastutulekuid ka roheliste soovidele.