/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2009/10/29/258046t1hc630.jpg)
Kui Euroopa Liidu astutuste haldusrikkumisi uuriva ombudsman Nikiforos Diamandourose poole pöörduti mullu üle kolme tuhande korra, siis Eestist laekus vaid seitse ja tänavu 13 avaldust, millest ükski ei kuulunud ombudsmani pädevusse.
Eestlased ei kipu Euroopa ombudsmani poole pöörduma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Miks eestlased nii harva Euroopa ombudsmanilt abi paluvad, täna Eestisse ametlikule visiidile sõitnud Diamandouros öelda ei osanud.
«Mulle on öeldud, et eestlastele ei meeldi oma muresid kurta ning nad ei suhtu oma mineviku pärast institutsioonide poole pöördumisse hästi,» pakkus ta. «Teine võimalus on, et ombudsman ja tema tegevus pole siin lihtsalt hästi tuntud.»
Ombudsman menetleb kaebusi haldusomavoli kohta Euroopa Liidu institutsioonides ja asutustes nagu Euroopa Komisjon, Euroopa Parlament, Euroopa Ravimiamet jne. Eestist on 2007. aastast alates laekunud vaid 24 kaebust, millest ühegi puhul uurimisi ei algatatud, kuna need jäid väljapoole ombudsmani pädevust.
Need puudutasid siseriiklikke küsimusi, kus protestitakse kohtunike väidetava ebaprofessionaalsuse, politsei tegevuse või kinnipidamisasutuste reeglite vastu. Sellised kaebused saadetakse aga kas Eesti õiguskantslerile, tarbijakaitseametile või prokuratuuri.
«Peamine probleem, millega tegeleme, on Euroopa institutsioonide läbipaistvus,» rääkis Diamandouros. Need avaldused moodustavad 36 protsenti kõikidest avaldustest. Samuti kurdetakse, et ei saada kätte avalikke dokumente ning mõni Euroopa asutus hilineb maksetega.
«Ombudsmanil on õigus kritiseerida, veenda ja asi avalikkuse ette tuua,» rääkis Diamandouros. Pressi tähelepanu aga sageli ei soovita ning see on tugev motivaator asjade korda ajamiseks.
«Kui inimesel on võimalus lisaks kohtule ka ombudsmani poole pöörduda, kes on kiirem, siis on see minu meelest parem demokraatia,» rääkis Diamandouros.
Ombudsmani poole võib pöörduda ka eesti keeles. Kokku on esindatud 23 Euroopa liidu keelt. Vene keel nende hulka ei kuulu.
Diamandouros viibib Eestis 29.-30. oktoobrini ametlikul infovahetus- ja koostöövisiidil. Visiidi põhieesmärgid on koostöö edasi arendamine Eesti õiguskantsleriga ning eestlaste teadlikkuse tõstmine ombudsmani tööst ja kaebuste esitamise võimalustest. Visiidi käigus kohtub Diamandouros president Toomas Hendrik Ilvesega, õiguskantsler Indrek Tederiga, riigikogu esimehe Ene Ergmaga ja kohalike ühingutega.