Herman Simmi pankrotivara läheb oksjonile

Maalid viidi kaitsepolitsei eravärvides autodega Simmide Sauel asuvast kodust minema mullu 5. novembri õhtul, vahendas ERR Uudised «Pealtnägijat».

Kuu pärast Simmi süüdimõistmist, tänavu märtsis anti 12 pilti edasi hoiule Eesti Kunstimuuseumi.

Kumus on see ainus kriminaalasja raames konfiskeeritud kogu ning pole kahtlust, et muuseum tunneb end nende piltide säilitaja rollis ebamugavalt. Ametlikult on kurikuulsa maalikollektsiooni saatuse peremees Herman Simmi pankrotihaldur Toomas Saarma.

Saarma on Simmiga korduvalt silmast silma kohtunud ja isiklikult üles kirjutanud kogu tema vara, sealhulgas ridaelamuboksi, milles tänini elab riigireetmisele kaasaaitamise kahtlustusest vabastatud Heete Simm.

Simmi võlakoorem on 24 miljonit krooni

Sellest üle 20 miljoni moodustab riigi kahjunõue. Simm ise on öelnud, et tal on hinge taga maksimaalselt viis miljonit.

Kõige hinnalisemad on mõistagi maad ja majad. Kokku on Simm üle Eesti seotud üheksa kinnisasjaga, millele uurimise ajaks pandi arest. Selgus, et need saadi siiski mitte Venemaa agenditasu eest, vaid kas päranduseks või pangalaenuga.

Herman Simmi enda nimel on lagunenud talukoht Suure-Jaani vallas, varem tema emale kuulunud ridaelamu boks Padise vallas ning lisaks kinnistud Ida-Virumaal ja Raplamaal. Kahasse abikaasa Heetega kuulub talle veel pangalaenuga ostetud mereäärne suvila Vihterpalus, korter Pärnus, ridaelamuboks ja garaaž Sauel ning osa kinnistust Raplamaal.

Saarma loodab Herman Simmi vara müügist saada viis kuni kümme miljonit krooni.

Turg on teadagi madalseisus. Simmide kena ja privaatse asukohaga suvila koos isikliku paadisadamaga on tegelikult müügis juba läinud aasta lõpust, aga ostjat pole leidunud, ehkki hind 2,2 miljonit on mõistlik.

Kõige hinnalisem on maalikogu

Pragmaatikust pankrotihaldur kavatseb peale kinnistute juba lähinädalatel oksjonile panna ka Simmide maali-, mündi- ja relvakollektsiooni, millest avalikkus seni suurt midagi ei teadnud.

Kolmest kogust kõige hinnalisemad on maalid. Kõik nad on Eesti autoritelt ja eranditult maastikud. Kõige rohkem – kuue tööga – on esindatud 1905. aastal sündinud ja Pallase lõpetanud Richard Uutma. Tuntumad nimed on veel Märt Bormeister, Karl Burman juunior ja Paul Liivak. Torkab silma, et kõik pildid Venemaa heaks töötanud agendi kogus on isamaalised või Eestimaa ilu ülistavad.

«Pealtnägija» palus kogu hinnata 12 aastat oksjoneid korraldanud galerist Piia Ausmanil.

«Esimene mulje on tegelikult äärmiselt positiivne,» rääkis Ausman. «Enne, kui ma ei olnud selle kollektsiooniga tutvunud, siis ma võib-olla /---/ suhtusin pisukese eelarvamusega, teades seda, et nimed Uutma ja Bormeister on ikkagi äärmiselt erineval tasemel kollektsioonides esindatud. Seetõttu tegelikult kollektsiooni niimoodi pilt-pildis nähes mind see tase äärmiselt üllatas positiivses mõttes.»

Kõige põnevam ja tõenäoliselt kõige hinnalisem on Kapo üleandmisaktis tundmatu autori tööks nimetatud õlimaal, mis Kumu ja galerii asjatundjate üksmeelsel hinnangul on tegelikult meie maaliklassika ühe tipu Johannes Võerahansu töö.

Ausmani hinnangul on miljon kollektsiooni koguhinnana ehk liiga optimistlik, aga selle lähedale võiks heal oksjoniõhtul jõuda küll.

Relvad on hoiul politseis

Kõige vähem on seni afišeeritud Herman Simmi relvi, mida hoitakse praegu Põhja politseiprefektuuris. Tavainimese jaoks on see kokku küll aukartustäratav arsenal, aga midagi rariteetset ega hinnalist siin pole. Pankrotihaldur kavatseb oksjonile panna neli relva, mille alghind on hinnanguliselt kokku vaid 20 000 krooni. Muu kraam läheb tõenäoliselt hävitamisele.

Kõige viimast kolmest kollektsioonist hoiab Saarma enda kontori seifis ning «Pealtnägija» külaskäigu ajal olid need alles kaitsepolitsei märgistustega pakendites. See on 34 kuld-, hõbe- ja plaatinamündist kogu. Mündid võeti ära kahtlusega, et need võidi saada osana spioneerimise tasust.

Kogus on valdavalt Eesti Panga väärismetallist meenemündid, aga ka Läti, Ukraina, Austraalia, USA ja Kanada raha, lisaks Tsaari-Venemaa kuldrubla. Erilisi rariteete silma ei hakka. Ainsana kogu Baltikumis regulaarselt mündioksjoneid korraldava Gunnar Haljaku sõnul maksab Simmi kogus peamiselt väärismetall. Kokku maksavad kõik rahad suurusjärgus 50 000 krooni.

Ilmne on, et ka pärast kõigi varade realiseerimist jääb Simm veel hulga miljoneid võlgu. Tavaliselt kirjutatakse pankrotimeistri võlad korstnasse kümne aastaga, aga vastavalt seadusele saab Simm taotleda võlgadest vabastamist lühendatud aja ehk juba viie aasta jooksul.

Mida kõrgemad on pakkumised, seda rohkem saab ka riik tema tekitatud kahjust tagasi. Simmi kollektsioon pannakse oksjonile vahetult pärast seda, kui 5. novembril esilinastub tema spionaažidraamast jutustav dokumentaalfilm «Riigireetur».