Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/05/2279807t1h1733.jpg)
Kui enne Schengeni viisaruumi minekut küsis piirivalve passi või ID-kaarti, siis vabadusejoovastuses jätsid paljud tähele panemata, et ka edaspidi nõutakse, et välismaal viibides üht neist kindlasti kaasas kantaks.
Üks eakas mees rääkis, et sattus pahaaimamatult kurjategijaseisusse, kirjutab Valgamaalane. Maamees oli pojaga Valgas, too ütles, et näitab Valka linna uut kaubahalli. Midagi osta neil plaanis polnud ega kavatsetud poodi sissegi minna. Poeg tahtis, et isa oskaks halli üles leida, kui ise linna sõidab.
«Auto peeti kinni. Küsiti dokumente. Poeg otsis omad välja. Mina ka. Pojale öeldi, et võite edasi sõita, kuid sõbra võtame kaasa.»
«Sõber», kes pandi piirivalve autosse ja viidi mingisse osakonda, oligi see vana mees. «Seal oli kaks meest ja kaks naist. Mul oli kaasas juhiluba, mida aktsepteeritakse rahvusvaheliselt, osakonnas olevad ametnikud kirjutasid sellelt maha minu andmed. Olin seal umbes poolteist tundi. Siis lubati minna ja öeldi, et kõik on korras,» rääkis Juhan (nimi muudetud).
Koos pojaga otsustati siiski kodus ära käia, kindluse mõttes ID-kaart võtta ja samasse punkti viia.
«Kui oma ID-kaardi ulatasin, öeldi, et seda pole vaja, isik on kindlaks tehtud. Samas lisati, et protokoll on koostatud, Valmieras tehakse otsus ja võib trahv tulla,» pajatas vanahärra.
Enda teada polnud mees kuritegu toime pannud. «Kogu aeg reklaamitakse Valga-Valka sõprust, logolgi kirjas, et 1 linn, 2 riiki. Minu arvates oli enne Schengenit kindlam elu, piiripunktis kontrolliti ja kui kõiki nõutud asju polnud, saadeti lihtsalt tagasi,» rääkis Juhan.
Läti piirivalvurid olid käitunud viisakalt, asju aeti vene keeles.
«Mul naine kodus ütles, et miks sa hakkasid vene keeles rääkima, võinud eesti keelt kasutada. Oh-jaa, äkki oleks siis kuskile aresti pistetud,» arutles Juhan.
Ühel päeval saabus Lätist kiri. Lätikeelne. Juhan on jätnud selle lihtsalt seisma, sest ei saa sisust aru. Tema arvates oleks kiri pidanud olema mingis rahvusvahelises keeles, et saaks aru, mida soovitakse teada anda.
Sarnane episood juhtus sellel nädalal ühe ettevõtte töötajatega, kes sõitsid lõunavaheajal Valgast Valkasse, et külastada sealset kauplust. Kogu seltskonnast oli vaid ühel töötajal ainsa dokumendina juhiluba kaasas. Tema võetigi kontrolli käigus kaasa, teistel lubati teekonda jätkata.
«Üks töökaaslane läks minu ema poole ja tõi umbes 1015 minuti jooksul mu passi. Kahjuks ei oldud sellest enam huvitatud. Andmed võeti ikkagi juhiloast. Ruumis, kuhu mind viidi, istus mitu inimest. Palusin, et kontrollitaks kiiremini, sest mul ootas klient, kuid sellest ei tehtud väljagi. Olin seal umbes poolteist tundi.»
Lõpuks öeldi kinnipeetud naisele, et ta peab 20. veebruaril Valmierasse sõitma. «Ei saanud aru, miks pole salakaupa vedanud, polnud kurjategija, isikuandmete tõestamiseks toodi pass. Valmierasse sõitmiseks pean vaba päeva küsima. Võib-olla kaotan töökohagi,» kurtis Ljudmila (nimi muudetud - toim).
Kagu piirivalvepiirkonna avalike suhete spetsialist Kadri Klampe kirjutas oma 22. jaanuari pressiteates, et Schengeni õigustiku jõustumise algpäevil piirdus Läti piirivalve vaid suulise hoiatusega, kuid viimastel päevadel on algatatud ka väärteomenetlusi.
Palju neid eestlastele suhtes Lätis on käivitatud, seda Eesti ametnikud ei tea. Maksimumkaristus näeb ette 150 lati (3361 krooni) suurust rahatrahvi või 15 ööpäeva aresti.
Kagu piirivalvepiirkonna ülem Tõnu Reinup ütles, et Lätis on hakatud seadusest rangemalt kinni pidama ja kutsus üles austama teise riigi kombeid, kandes kaasas passi või ID-kaarti. «Eesti pool nõuab Lätist saabunutelt samuti reisidokumenti. Isiku tuvastamisel pole me senini nii karmiks läinud ega nõua tingimata sellena passi.»
Lõuna politseiprefektuuri Valga politseijaoskonna ülemkomissar Tõnu Kürsa ütles, et ka võõrkeelset kirja ei tohi tähelepanuta jätta, sellest võivad tulla väga karmid sanktsioonid. Valga politsei on nõus tõlkimisel aitama.
Sisepiiri koordinatsiooni ja koostöö talituse ülem Toivo Liider lausus, et Eesti piirivalve ei saa teises riigis toimunud seaduserikkumise puhul midagi teha.