Ekspert väitlusest: Tallinna laenuhimu kärpigu Läti kogemus

Kui mõtiskleda küsimuse üle, kas ühel haldusüksusel tuleks majanduskriisiga võitlemisel suurendada laenukoormust või hoopis kärpida kulusid, siis alustuseks tuleb nentida, et ega Eesti haldusüksused majanduskriisiga väga võidelda saa. Pole see ju ka nende ülesanne.

Pigem püütakse tulusid ja kulusid omavahel tasakaalustada ja ka kriisi kõige teravamaid mõjusid kohati leevendada.

Muidugi oleks mugavam jätkata kulutamist varasemal tasemel, kui tulusid kuidagigi suurendada saaks, näiteks laenates.

Hoopis valusam ja ebameeldivam on kulude poolega tegelemine ning nende vähendamine. Siit ka põhjus, miks kujutletav laenuvõimalus kokkuhoiuvajadust unustada aitab.

Lisaks on üllatav, et vahel kipub reljeefsete seisukohtade esitamise tuhinas ununema eelarve mõlema poolega tegelemise võimalus, mis vähemalt Mart Laaril siiski meeles oli.

Üldiselt on ikka nii, et kui raha ei ole, siis teda kulutada ei saa ja praeguses majandussituatsioonis pole seda õieti kellelgi.

Balti riikide eelarved on oma suuruselt võrreldavad väga paljude munitsipaaleelarvetega ning Läti olukord, kus õigeaegselt varusid ei kogutud ning suhteliselt laia joonega kulutati, peaks kõikide kriisiaegsete laenusoovijate indu jahutama.

Käesoleva väitlusega seoses konkreetsemaks minnes pean väitlusteemat kohalike omavalitsuste valimiste üheks olulisemaks küsimuseks tänases majandussituatsioonis ja sellise väitluse algatamist meie nihkega poliitkliimas väga tänuväärseks.

Au nii väitlejatele kui Laarile, kuid kui pooli valida, siis väitlejatega tuleks mul rohkem väidelda ja Laariga vähem. Ka minu arvamine on, et põhirõhk tuleb kulude kärpimisele panna ja see, kuidas ning kust seda teha, on juba valikute küsimus.

Väidete, küsimuste ja vastuste lugemine oli igal juhul huvitav ning mitmed tõstatatud teemad vääriksid ehk omaette artikleid-arutelusid.

Puudutan ainult üht, laenamise ühe piiranguna vilksatanud euro teemat, mida peaks püüdma omavalitsuspoliitikast mõnevõrra kõrgemal hoida.

Võrreldes euro kasutuselevõtuga on täiesti tähtsusetu, mitu auku või küngast Tallinna tänavatel on ja kas nendega tegeldakse sel, järgmisel või ülejärgmisel aastal. Terve hulk tänavaid on ju pealegi täiesti ilusad.

Ning lõpetuseks, kui väitlust ennast hinnata, siis pooled võtsid asja tõsiselt. Väitlejate puhul oli siiski tunda, et natukene väideldi väitlemise enese pärast, mistõttu seisukohad erinevate episoodides natukene nihkunud olid.

Mart Laar oli oma asja esitades järjekindlam ning põhjuseks ilmselt see, et ta esitas midagi, mis on tõepoolest tema asi.