/nginx/o/2009/10/12/249644t1hcd77.jpg)
Prantsusmaa parlament arutab, kas nõuda ajakirjanduses ja reklaamplakatitel ilmuvatele digitaalselt töödeldud piltidele vastavat märget, et noori teavitada ja kaitsta. Klantspiltide mõju lastele nendivad ka eesti psühholoogid, kirjutab Madis Filippov ajalehes Postimees.
«Ilustatud pildid esindavad meie vajadusi või igatsust vahel kättesaamatu ideaali järele,» rääkis lastepsühholoog Tiiu Arro. Nimelt on paljud ajakirjade fotod ja reklaampildid arvutis töödeldud. Kui mõne pildiseeria puhul on mängitud vaid toonidega, siis teistel venitatakse modelli jalgu ja kustutatakse kortse. Päevakajaliseks näiteks võib tuua erakondade valimisplakatid, kus kandidaadid näevad välja kuni mitukümmend aastat nooremad.
Prantsusmaal kardetakse, et levinud pilditöötlemine võib põhjustada inimestele, eriti noortele psüühilisi probleeme. Kardetakse, et ajakirjanduses avaldatud pildid veatutest inimestest võivad anda vale signaali, justkui peakski ideaalne inimene niimoodi välja nägema, kuigi seesama modellgi on tegelikult vigadega nagu iga teine inimene.
Seetõttu esitati parlamendile seaduseelnõu, mis kohustaks kõigile ajakirjanduses, reklaamplakatitel ja toodete pakenditel ilmuvatele digitaalselt töödeldud fotodele lisama juurde märke: «Pilt on töödeldud, et parandada inimese välimust.»
Kas selline seadus oleks ka Eestis vajalik? «Igapäevatöös ikka näeb, kuidas reklaampildid laste mõttemaailma kujundavad. Nende mudelite järgi hinnatakse ja võrreldakse ka iseennast,» nentis lastepsühholoog Arro «Muinasjutuliselt ilusad lood ja asjad on lapsele eeskujuks, mille poole püüelda. Reklaam on esitatud nii, nagu võiks muinasjutt tõeks osutuda. Aga kui see ikka kuidagi ei õnnestu, tuleb häbiga oma küündimatust taluda.»