Hipodroomi hääbumine kütab kirgi

Suvel algatatud detailplaneering näeb hipodroomi asemel ette elamurajooni, kuhu mahub hulk kortermaju. Lisaks veel lasteaiad, perekeskused, muud sotsiaalobjektid ning ärihooned. Avalikuks kasutamiseks on mõeldud läbi kogu ala kulgev pikk ja kitsas niinimetatud ribapark, mis on siiski tunduvalt laiem, kui praegusel hipodroomil avalikus kasutuses olev asfalttee.

Eesti Hobumajanduse Edendamise MTÜ ning kodanikuliikumine Meie Linn on hipodroomi ala detailplaneeringu algatamise vaidlustanud ning süüdistavad Manitskit seitsmes surmapatus. Muuhulgas on nad väitnud, et ärimees valetab kavatsuse kohta hipodroom Saku valda üle kolida.

Manitskit esindav vandeadvokaat Viktor Kaasik kinnitas eile toimunud detailplaneeringu avalikul arutelul siiski, et möödunud aasta lõpus esitati Saku vallale detailplaneeringu algatamise taotlus hipodroomi rajamiseks Lokuti ja Kajamaa küladesse 160 hektari suurusele alale. Seda kinnitas oma kirjaga ka Saku vallavalitsus.

Kaasiku sõnul ajavad planeeringu vastu võitlejad mittetulundusühingute sildi all oma isiklikke asju. «Ma väidan, et need pole mingid MTÜd, vaid igaüks ajab mingit oma asja. Nad räägivad küll avalikust huvist, kuid igaühel on seal mingi isiklik huvi,» vihjas Kaasik sellele, et protestijad tahavad lihtsalt säilitada mugava võimaluse tegeleda oma hobiga Tallinna kesklinna lähedal.

Eriarvamusel on hipodroomi omanikud ja kasutajad ka selles, kas sealsete hobuste elutingimused on halvad või head. Eesti Hobumajanduse Edendamise MTÜ esindaja, veterinaariharidusega Indrek Silver Einberg kinnitas, et hoolimata vanadest tallidest tunnevad hobused ennast hipodroomil hästi.

Kaasik, kes on vastupidisel arvamusel, pidas selleteemalisi vaidlusi viljatuks ning lubas mõnelt kogu Euroopas tunnustatud spetsialistilt eksperthinnangu tellida.

Jutte praegusest hipodroomist kui puhke- ja rohealast nimetasid nii Kaasik kui Manitski jamaks. Manitski lausus, et linnakodaniku jaoks on enamus hipodroomi maa-alast suletud. «Inimesed saavad kasutada vaid ühte teed, mis viib väravast hipodroomi hooneni ja pisut edasi. Seda kasutatakse tõepoolest väga aktiivselt - ümbruskonna koeraomanikud käivad õhtuti seal jalutamas ja nende koerad jätavad sinna oma jäljed, mida me pärast koristame. Linnaelanikule on kogu sellest alast väga vähe kasu,» nentis ärimees.

Hipodroomi asemele elurajooni rajamisele on oma heakskiidu andnud ka linnaosavalitsus. «Põhja-Tallinna valitsuse unistus oleks muidugi see, et kogu alale jääks see otstarve, mis tal täna on või siis kujuneks see sajaprotsendiliseks rohealaks. Kõige parem oleks, kui saaksime selle liita Stroomi puhkealaga,» linnaosa asevanem Jüri Jõgeva.

Ta tõdes samas, et hipodroomi näol on tegu siiski eraomandiga, mille edasist saatust ei saa ametnikud omanikule dikteerida. «Arutasime seda ka Põhja-Tallinna halduskogus ja jõudsime seisukohale, et äsja esitletud projekt on parim kompromisslahendus, mida on võimalik saavutada. Linnakodanik pääseb ka tulevikus sellele alale ning inimestel on selle kasutamiseks suuremad võimalused, kui praegu,» lausus ametnik.

Seda, millal hipodroom oma tegevuse lõpetab ja seal ehitama hakatakse, ei oska täna keegi öelda. Kaasiku sõnul sõltub see sellest, kui palju arendajale kaikaid kodaratesse loobitakse.

Manitski sõnul ei maksa hipodroomi Saku valda ülekolimise ja suure traavispordikeskuse väljaarendamisega eriti venitada, sest see võib Eesti traavispordile tõsise hoobi anda. «Selge on see, et Balti riikides jätkub ruumi vaid ühele suure ja korralikule hobuspordikeskusele. Ja kui me ei ehita seda Tallinna lähedale, siis ehitab keegi teine selle näiteks Riia lähedale.»