Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2021/03/16/13681567t1h5904.jpg)
/nginx/o/2013/09/05/2238681t1h9179.jpg)
Küllap on pealinna elanikud saanud keskraamatukogu viimaste aegade tegemisi hinnata eelkõige meie hoonete väljanägemise järgi, sest igal aastal on uue avarama näo saanud vähemalt üks, 2003. aastal isegi kolm raamatukogu. Veel sel sügisel avab uksed Nurmenuku raamatukogu Õismäel.
Oma saja aasta juubelil vaatame veelgi edasi tulevikku ja püüame ka väärikas eas ajaga kaasas käia.
Uued ruumid
Soovime muuta uues Õismäe kogus raamatutega veedetud aega võimalikult nauditavaks: istumispadjad treppidel ja lahedad toolid peaksid võimaldama noortel end siin mõnusalt tunda.
Nagu kõigis meie raamatukogudes, on ka uues Nurmenuku raamatukogus alati teretulnud väikesed lugejad, kelle jaoks on vahest kõige huvitavam võimalus kardina abil luua omaette väike õdus raamatukogu.
Järgmine aasta toob kaasa ka Pelguranna raamatukogu kolimise uutesse ruumidesse, hoone remont Põhja-Tallinnas Kangru tänaval juba käib.
Sama hoone juurde tuleb ka hoiukoht Soomes valmivale raamatukogubussile, mis hakkab sõitma piirkondades, kus alatist raamatukogu ei ole.
Sajandal tegutsemisaastal läheb ka kogu meie raamatukogusüsteem üle elektroonilisele laenutusele.
See sai alguse juba 2002. aastal, kui esimesena alustas elektroonilist laenutust Kadrioru raamatukogu, ja lõppes selle aasta septembris Kopli raamatukogus arvutilaenutuse käivitamisega.
Internet tungib peale
Lugejatele tähendab see raamatute kohta info leidmist elektroonilise andmebaasi kaudu (https://ester.nlib.ee/), lugejaks registreerimise toimingut vaid ühes meie raamatukogus ning sama raamatukogukaardi kasutamist kõigis meie allüksustes.
Tulevikus kavatseb keskraamatukogu võtta kasutusele ID-kaardi lugejapiletina koos digiallkirjaga, praegu aga alles otsime, milline tehniline lahendus seda võimaldaks.
Järgmise sammuna näeme iseteenindusarvutite kasutuselevõttu, mis võimaldaksid lugejal täita ise lugejaks registreerimise vormi, tutvuda raamatukogu kasutamise eeskirjaga ja digiallkirja andmisega oma registreerimist ka kinnitada.
Seega saaks lugeja tulevikus ise raamatu laenutamise registreerida. Iseteenindusarvutid vabastaksid raamatukoguhoidjad teatud lihtsatest, kuid aeganõudvatest toimingutest ja võimaldaksid enam tegelda lugejate nõustamisega.
Keskraamatukogu pakub kõigis oma haruraamatukogudes võimalust tasuta kasutada internetiarvuteid, kokku on kõigi harude peale selleks praegu 108 töökohta, suuremates raamatukogudes on loodud ka traadita internetiühendus.
Lastele oma
Oleme välja töötamas arvutite broneerimissüsteemi, mis võimaldaks seda teha kodulehekülje kaudu. Lugejad näeksid, milliste võimalustega arvuteid millises raamatukogus ja osakonnas saab kasutada, ning saaksid sobivaks ajaks endale sobiva töökoha broneerida.
E-kataloogist ESTER saab teada, kas soovitav raamat on raamatukogus kohal, ja juhul kui see on laenutuses, näha ka tagastamistähtpäeva. Samuti saab kataloogi kaudu vaadata oma laenutusi ja pikendada laenutähtaega, salvestada laenutuste ajalugu ja otsinguid jpm.
Kevadel avasime internetis ka Lastelehe (http://www.tln.lib.ee/lasteleht).
Lasteveebis saab lisaks tavalisele lastekataloogi otsingule kontrollida küsimustiku abil oma teadmisi raamatukogust, täita ristsõna, kirjutada järjejuttu ja avaldada arvamust erinevatel teemadel. Loomisel on joonistuste hindamise võimalus, nuputamisleheküljed. Tulevikus mõtleme sellele, kuidas anda lastele rohkem õigusi lehe sisu loomisel.
Eesti rahvaraamatukogude jaoks üsna erandlik on ka juubeliks valminud virtuaalnäitus, kust leiab informatsiooni meie raamatukogu ajaloo ja praeguste tegemiste kohta.
Järgmine suund on pakkuda kodulehe kaudu informatsiooni edastamise kõrval võimalust aktiivseks osalemiseks, suhtlemiseks raamatukogu ja teiste huvilistega ning seda ennekõike just noori huvitavates valdkondades.
Esimesena peaks valmima muusikateemaline blogi, kuhu nii lugejad, muusikaosakonna töötajad kui ka teised huvilised saavad teha sissekandeid muusikasündmustest, kontserdielamustest, kust on kättesaadavad muusikauudised.
Vanade raamatute kogu
Kuigi moodne raamatukogu peab üha enam olema e-raamatukogu, ei saa raamatu tähendust ka 21. sajandil kuidagi alahinnata, seda enam, kui tegemist on sada-kakssada aastat tagasi ilmunud raamatutega.
Enne sõda oli meil rahvaraamatukogu kohta väga heatasemeline kogu, millest järgnenud okupatsiooniaastad üsna vähe järele jätsid.
Siiski on suudetud säilitada märkimisväärne kogu raamatuid, mille väljaandmisaeg jääb vahemikku 18021940. Viimase kahe aasta jooksul oleme tegelenud selle kogu korrastamise, kataloogimise ja restaureerimisega.
Raamatukogu sajanda juubeliaasta lõpetamegi vanade raamatute kogu esitlemisega ehk avame kogule ligipääsu elektronkataloogi kaudu ja võimaldame bibliofiilidel meie peamaja rõdusaalis nende raamatutega tutvuda.
Meile näitab vanade raamatute kogu toomine lugejate kasutusse sidet raamatukogu ajaloo ja uute arengusuundade vahel.
-------------------------------------------------------------------------------
Tallinn autasustas nelja staaikat keskraamatukogu töötajat Raemedaliga. Postimees esitas kõigile teenekaile kolm küsimust:
1. Kuidas sattusite raamatukogusse tööle?
2. Mis on teid seal nii pikalt paigal hoidnud?
3. Miks peaks inimene raamatukokku tulema?
---------------------------------------------------------------------
Anne-Marie Ivask, Kopli raamatukogu raamatukoguhoidja, töötanud 45 aastat:
1. Pärast Tallinna Pedagoogilise Instituudi lõpetamist sattusin tööle vene kooli, aga seal pidasin vastu vaid õppeaasta lõpuni. Sõbratar teadis, et Kopli raamatukogus on vaba töökoht. Mind võeti väga sõbralikult vastu ja nii jäingi.
2. Eelkõige sõbralik, üksteist toetav ja alati abivalmis kollektiiv. Ja muidugi meeldiv töö. Suhelda päevad läbi inimestega annab erilise rahulolutunde. Päeva lõpul tunned, et oled olnud kellelegi kasulik.
3. Raamatuid ilmub praegu tohutult palju, osta neid on kulukas. Pealegi on nende seas raske orienteeruda. Raamatukogus leiab iga inimene just selle, mida ta soovib. Paljudele vanematele inimestele on raamatukogu ka tähtis suhtlemiskoht.
Reet Artemjev, eestikeelse kirjanduse osakonna raamatukoguhoidja, töötanud 39 aastat:
1. Kuna mulle meeldis väga lugeda, otsustasin pärast Tallinna 39. keskkooli lõpetamist raamatukokku tööle minna. Ühel ilusal suvepäeval tulin siia asja uurima ja leidsingi vaba töökoha. Töö kõrvalt omandasin Tallinna Pedagoogilises Instituudis erialase kõrghariduse.
2. Ju ma olen paikse loomuga. Kindlasti on pidanud mind siin toredad töökaaslased. Mulle meeldib lugejatega suhelda. Tunnen end raamatute keskel hästi.
3. Igal inimesel on kindlasti oma põhjus, miks ta raamatukokku tuleb. Raamatukogu külastatakse eneseharimise eesmärgil, õppurid leiavad siit vajalikku koolitööks.
Katrin Paalme, Torupilli raamatukogu raamatukoguhoidja, töötanud 39 aastat:
1. Juba lapsest saati meeldis mulle raamatuid nummerdada ja neid siis riiulisse seada. Tegin alatasa oma raamatutest nimekirju. Kooli ajal lugesin pea kõike, mis kätte sattus, unustades vahel, et järgmisel päeval on matemaatikaeksam.
2. Paigal hoiavad toredad kolleegid ja vaheldusrikas töö. Iga päev uued inimesed ja ka uued raamatud. Aastate jooksul on raamatukogutöö väga palju muutunud, see lisab põnevust.
3. Oli aeg, kui osteti palju raamatuid koju. Tänapäeval kõiki endale muretseda ei jõua, ja pole vajagi, raamatukogus on peaaegu kogu ilmunud kirjandus olemas, pealegi hästi süstematiseeritud. E-kataloogist leiab vajaliku kiiresti.
Ljudmilla Kapatsõna, võõrkeelse kirjanduse osakonna juhataja, töötanud 32 aastat:
1. Keskkooli lõpuklassis olid meil raamatukogunduse tunnid. Korra nädalas käisime keskraamatukogus, kus tollane direktor Niina Aras meid õpetas. Pärast õpinguid töötasin pedagoogina, kuid sain varsti aru, et see ei ole minu eriala. Järjest rohkem hakkas huvi pakkuma raamatukogundus.
2. Armastus oma töö vastu. Paljudele võib tunduda see töö rutiinne, aga tegelikult areneb raamatukogu pidevalt. Just positiivsed muudatused on põhjuseks, et olen nii kauaks siia tööle jäänud. Ja muidugi meeldiv kollektiiv.
3. Meie teavikute fond võimaldab rahuldada kõikide soovijate huve, seega võivad siia tulla kõik koolieelikutest pensionärideni. Head võimalused on õppijatel, kes leiavad oma vastused nii raamatutest kui internetist. Palju huvitavat võib leida meie lastetoas (lasteteeninduses). Raamatukogus saab ka meelt lahutada, siin toimub kontserte ja kohtumisõhtuid.
------------------------------------------------------------------------------
Raamatukogunalju elust enesest
Lugeja: «Tere, ma soovin pikendada tarvikute tähtaega...»
Laenutaja: «Missuguseid tarvikuid te mõtlete?»
Lugeja: «No neid, mis te sealt koju laenutate.»
Laenutaja: «Meil on siin teavikud.»
Lugeja: «Nojah, teavikud. Kas neid saab pikendada?»
****
«Mul on kohustuslik kirjandus «E kuus».»
Arutluse käigus selgub, et jutt käib «Memme musist» autor Elar Kuus.
****
Lastel on koolis vaja läbi lugeda Enn Kippeli «Meelis». Päeva jooksul on kõik eksemplarid välja laenutatud. Vestlus käib telefoni teel.
Küsija: «Kas Meelist on?»
Laenutaja: «Kahjuks praegu enam ei ole.»
Küsija pärast vaikust: «Aga kus ta siis on?»
Laenutaja: «Praegu enam riiulis ei ole. Kõik on välja laenutatud.»
Küsija (kõhklevalt): «Kas see ei olegi liftirikked?»
Laenutaja: «Ei, see on raamatukogu.»
****
Lugeja: «Palun mulle Taikovski teos.»
Laenutaja: «Taikovski oli helilooja, mitte kirjanik.»
Lugeja: «On küll selline vene kirjanik. Ma tahan tema teost.»
Laenutaja: «Olgu, millist tema teost te soovite?»
Lugeja: «Kuritöö ja karistus».
Laenutaja: «Selle kirjutas Dostojevski.»
Lugeja (sirvib oma pabereid): «Ongi Dostojevski. Oi, andke andeks, segamini ajasin.»
****
Lõpuklassi õpilane vaatab hirmunud pilgul raamaturiiulite poole ja selgitab: «Mul on koolis vaja elusa kirjaniku raamatut! Need siin on vist kõik juba surnud?!!»
****
Meesterahvas seisab juba pikemat aega riiuli juures ega suuda vajalikku raamatut leida. Lõpuks küsib: «Kas «Vendi Karamazoveid» tuleb otsida vendade või Karamazovite järgi?»
****
Lugeja: «Kas teil niiti ja nõela on?»
Raamatukoguhoidja: «Kes on autor?»
****
Lugeja: «Palun mulle see Koidula raamat mingist tangupudrust.»
Selgus, et otsiti Lydia Koidula teost «Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola».
****
Lugeja tuleb sooviga laenutada Aleksander Pukini «Jevgeni Onegin». Saanud raamatu, vaatab raamatut ning ütleb: «Siia tulles mõtlesin terve tee, kas Jevgeni Onegin kirjutas Pukini või Pukin Jevgeni Onegini.»
****
Huvi on tuntud ka selliste raamatute ja autorite vastu:
«Segane armastuslugu» (Segal, E. «Armastuse lugu»);
Servantes «Donkii Hot» (Miguel de Cervantes Saavedra «Teravmeelne hidalgo Don Quijote La Manchast»);
D. K. Miron («Dekameron»);
Koidula «Säärane täkk» (L. Koidula «Säärane mulk»);
«Hea nõu, pea suu» (Helga Nõu «Pea suu»);
J. London «Valgekõrv» («Valgekihv»);
Eduard Paruhö «Tupita kloostri viimased päevad» (Eduard Bornhöhe «Pirita kloostri viimased päevad»).
Allikas: keskraamatukogu
Olulisi sündmusi ja arve
1907. aasta 14. oktoobril vana kalendri järgi avas aadressil Nunne tn 2 uksed Tallinna Linna Maksuta Avalik Raamatukogu ja Lugemistuba
1920 raamatukogu kolis praegusse asukohta Estonia pst 8
1923 kirjandust hakati koju laenutama
1926 avati haruraamatukogu Lõuna tänavas Lutheri rahvamajas
1952 veel kümme haru- ja kaks lasteraamatukogu
1961 lõppes üleminek avariiulisüsteemile
1974 veel 17 haruraamatukogu
2000 2002 peahoone renoveerimine
2001 alustati teavikute sisestamist elektrokataloogi Ester
2002 2007 raamatukogud läksid üle arvutilaenutusele
2005 valmis esimene raamatukoguks ehitatud Pääsküla raamatukogu
2007 sügisel avatakse Haaberstis 19. allüksus Nurmenuku raamatukogu
Lugejate hulk
kokku 101 904 lugejakaarti;
kõige rohkem on 1730-aastasi lugejaid (30,1%),
alla 16-aastasi on (20,8%)
kõige rohkem on lapslugejaid Tallinna reaalkoolist, Pirita majandusgümnaasiumist ja Tallinna 21. koolist
vanim lugeja on 98-aastane, üle 90-aastasi on 24
lugejaist 28 protsenti on mehed ja 72 protsenti naised
kõige aktiivsem on üks 1940. aastal sündinud lugeja, kes on viie aasta jooksul laenutanud 1717 raamatut
möödunud aastal laenutati raamatuid 1 414 445 korral, sealhulgas lastele 163 076 korral
viie aasta jooksul on kõige loetavamad eesti kirjandusest A. Kivirähu «Rehepapp», väliskirjandusest
P. Coelho «Alkeemik» ja lastekirjandusest A. Vallik «Kuidas elad, Ann?»
möödunud aasta lõpuks oli keskraamatukogus (sh haruraamatukogud) 1 026 928 teavikut
Allikas: keskraamatukogu