Politoloog: lihtsustagem lastele kodakondsuse andmist

«Õiguskantsleri soovitus hõlbustada alaealistele kodakondsuse andmist on samm õiges suunas. See ei muuda küll palju tegelikus elus, sest neid lapsi, kellele see laieneks, on vaid paar tuhat, kuid annab olulise sümboolse signaali Eestist kui kodanike riigist,» rääkis ta Postimees.ee'le.

Ka Serbia ungarlasest ajakirjanik Gyula Mirnics soovitas hiljuti Postimehes Eestil kasutada vähemusrahvustega suhete parandamiseks taktikat, kus astutakse kas või vaid sümboolseid samme, mis aga näitavad, et riik armastab neid ja tahab, et nad Eestisse jääksid.

Vetiku väitel saakski Tederi ettepaneku teokstegemine olla midagi taolist - praktikas pigem väikest, kuid sümbolina suurt.

Riik vaid eestlastele?

Tallinna Ülikooli politoloogi sõnul kinnitavad uuringud, et eestivenelaste usaldus ja lugupidamine Eesti riigi vastu on madal, eriti pärast pronkssõduri kriisi. «Eesti riiki tajutakse rahvuskesksena, st mitte kõigi oma kodanike riigina, vaid ainult eestlaste riigina.»

Samas on tema sõnul kõigi huvides, et Eesti riigi ja tema elanikkonna suhete alus oleks autoriteedil põhinev legitiimsus, mitte toores jõud või sanktsioonid.

«Selles mõttes on õiguskantsler Indrek Tederi idee liikuda rahvuskeskselt kodanikukesksele riigile ning vastava diskussiooni algatamine väga teretulnud. Ta on poliitilistest tõmbetuultest vaba ning esindab lihtsalt tervet mõistust.»

Vetiku arusaamise kohaselt ei tähenda kodanikukeskne riik mingil juhul rahvusluse põhimõtete alaväärtustamist või eestluse eitamist.

«Vastupidi, see on tegelikult ainus tee globaliseeruva maailma väljakutseid arvestades elujõuline eestlus säilitada. Kui me tahame eestlust edendada, siis tuleb lähtuda mitte sajanditagustest soovunelmatest, vaid reaalsusest.»

Olud on muutunud

Öelduga on tema sõnul otseselt seotud vajadus kodakondsuspoliitikat edasi arendada, millest rääkis ka õiguskantsler.

«Vastav vajadus tuleneb asjaolust, et Eesti riigi väljakutsed on oluliselt teisenenud võrreldes ajaga, mil kodakondsusseadust 1990. aastate alguses tehti. Nii sise- ja väliskeskkond, milles Eesti riik toimib, on praeguseks põhimõtteliselt muutunud, mis eeldab muutusi ka poliitikas.»

1990. aastate alguse jäik kodakondsuspoliitika oli politoloogi väitel seotud toonase kontekstiga - Eesti rahvusriikluse taastamise ning Nõukogude Liidust ja Venemaast eemaldumise vajadusega. See lähtus tema sõnul meie hirmudest ja oli ajastut arvestades paratamatu.

«Praegu aga on olukord teine, rahvusriik on taastatud, Eesti on ELi ja NATO liige. Otsene väline oht Eestile puudub ning meil pole põhjust seda ise esile manada.»

Vetik meenutas ka augustis Postimehes ilmunud eestivenelasest poliitiku Sergei Ivanovi arvamuslugu, mis olevat näidanud väga tabavalt, kuidas Eestis manatakse esile välisohtu, konstrueerides eestivenelastest nn viiendat kolonni, kuigi enamik neist soovib Eesti riiki panustada.

Teder kutsus kodanikukesksusele

Õiguskantsler Indrek Teder tõi eelmisel nädalal riigikogu ees esinedes laiemasse arutellu tagasi rahvusteema, soovitades Eestil liikuda rahvuskeskselt mõtlemiselt kodanikukeskele.

Ta soovitas hõlbustada alaealistele kodakondsuse andmist - et kehtiva elamisloaga kodakondsuseta vanemate alla 15-aastatele lastele võiks Eesti kodakondsuse anda naturalisatsiooni korras, kui vanemad pole selle vastu. Praegu peab taoline vanem lapsele kodakondsuse andmist riigilt ise paluma.