Iiri «jah» kõrvaldas suurima tõkke Lissaboni leppe teelt

Reedese hääletuse lõplike tulemuste kohaselt andis ELi institutsioone reformivale ja otsustusprotsessi hõlbustavale leppele poolthääle 67 protsenti iirlastest, vastu oli 33 protsenti. Kogu riigis ei leidnud reformikava toetust vaid kahes valimisringkonnas 43st. Valimisaktiivsus küündis 59 protsendini, mis on kõrgem kui mullu, vahendas AFP.

Iiri peaminister Brian Cowen nimetas tulemust heaks päevaks nii Iirimaale kui ka Euroopale, Euroopa Komisjoni presidendi José Manuel Barroso sõnul annab iirlaste jah-sõna märku nende usaldusest ELi vastu.

Iiri vasaktsentristlik parlamendisaadik Joe Higgins naljatles EUobserveri teatel, et riigis tuleks korraldada veel üks referendum, sest kordushääletuse järel on leppe pooldajate ja vastaste vahel viigiseis 1:1.

Lissaboni leppe jõustumiseks on vaja kõigi ELi maade heakskiitu. Kui ülejäänud 26 liikmesriiki jätsid lepingu ratifitseerimise oma parlamentide kätesse, siis Iirimaa pidi oma põhiseadusest tulenevalt leppe rahvahääletusele panema.

Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy kutsus hääletuse järel ELi eesistujamaad Rootsit avaldama survet Poolale ja Tšehhile, mis pole lepet veel ratifitseerinud.

«Prantsusmaa tahab, et need riigid, mis pole seda veel teinud, lõpetaks ratifitseerimisprotseduuri nii kiiresti kui võimalik, et Lissaboni leping jõustuks enne aasta lõppu, nagu liikmesriigid lubasid,» ütles Sarkozy.

Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldt kohtubki ülehomme Brüsselis oma Tšehhi ametivenna Jan Fischeri ja Barrosoga, et kokku leppida edasises tegevuskavas.

Poola euroskeptikust riigipea Lech Kaczynski on varem öelnud, et kuulutab leppe välja juhul, kui Iirimaa selle heaks on kiitnud. Kaczynski pole pärast hääletustulemuste selgumist sel teemal midagi öelnud, ent Poola ametivõimude sõnul võib ta leppe allkirjastada juba lähipäevil.

Keerulisemad lood on aga Tšehhi presidendi Vaclav Klausiga, kes teatas, et ratifitseerimine pole praegu päevakorras, kuna riigi konstitutsioonikohus ei luba tal seda teha enne, kui kohus on otsustanud, kas leping on kooskõlas Tšehhi põhiseadusega. Otsus langetatakse ilmselt alles mitme nädala pärast.

Teine küsimärk Tšehhi kõrval on Suurbritannia, kus opositsioonis olevad konservatiivid on lubanud Lissaboni lepingu küsimuses referendumi korraldada, kui nad kevadel üldvalimised võidavad ja ELi riigid selleks ajaks lepet veel ratifitseerinud pole.

«Arvan, et inimesed siin riigis on frustreeritud ja vihased, et Iirimaal lubati kaks korda hääletada lepet, mis muudab seda, kuidas meid valitsetakse,» ütles tooride juht David Cameron eile. «Ometi pole meie saanud kordagi hääletada.»

Kuna Lissaboni leppe raames luuakse ELi juurde mitu kõrget ametikohta, käib pealinnades nende pärast praegu aktiivne lobitöö. Kohad täidetakse sellekuisel tippkohtumisel ning ELi presidendiks pakutakse tõenäoliselt Briti ekspeaministrit Tony Blairi, nn välisministri koha pretendentidena on teiste seas mainitud Rootsi välisministrit Carl Bildti ja Soome eurovolinikku Olli Rehni.

Mullu juunis toimunud rahvahääletusel otsustasid iirlased reformikava tagasi lükata, selle vastu hääletas 53 protsenti rahvast. Paljud neist tunnistasid, et ei mõista täielikult leppe sisu ja tähendust Iirimaa jaoks. Hääletuse järel lubas euroliit aga iirlastele mitmesuguseid tagatisi, näiteks õiguse säilitada oma maksusüsteem ja sõjaline neutraalsus.

Kõigi liikmesriikide heakskiiduta ei saa blokk aga muudatusi oma institutsionaalses korralduses läbi viia. Praegu tegutseb EL Nice’i lepingu alusel, mis jõustus 2003. aastal, kuid on euroliidu laienemise järel ajale jalgu jäänud.