Arendaja laseb mälestisel laguneda

Firma nimega NG Eesti lammutas möödunud aastal Kadriorus Narva maanteel asunud Musta Luige kaubanduskeskuse. Kuna Musta Luik oli nõukogudeaegse arhitektuuri silmapaistev näide, sai ettevõte lammutusloa vaid tingimusel, et samal kinnistul asuv 19. sajandist pärit riikliku kaitse all olev puitvilla Mon Repos tehakse täiesti korda.

Peatselt takerdus uue kaubanduskeskuse ehitus krundile majandusraskustesse ning Mon Repose juures pole tehtud isegi hädavajalikke konserveerimistöid. Tallinna kultuuriväärtuste ameti peaspetsialist Oliver Orro tunnistas, et on Mon Repose edasise saatuse pärast tõsiselt mures.

«Villa omanikfirmale on ettekirjutus tehtud ja varsti kukuvad selle tähtajad. Muu hulgas tehti ettekirjutus sulgeda hoone aknad ja muud avad, et ilmastikumõjud ehitist ei kahjustaks,» rääkis Orro. Paraku paistavad praegugi kaugele maja katkised aknad, mille kaudu niiskus hoone konstruktsioone kahjustama pääseb. Ka ettekirjutuse teised punktid on täitmata.

«Meie ettekirjutus näeb ette, et hiljemalt 1. oktoobriks peab maja soklitsooni kahjustuste likvideerimine lõpetatud olema. Seentõrje teostamine ja põhikonstruktsioonide proteesimine peab olema tehtud

1. novembriks. Katuse läbijooksude likvideerimise tähtaeg oli 1. septembril. Ka kõik aknad ja muud avad pidid juba 1. septembriks suletud olema,» loetles riigi muinsuskaitseameti arhitektuurimälestiste peainspektor Thea Laidvere.

Iga tähtaja eiramine läheb ettevõttele maksma 10 000 krooni. «Kui ettekirjutuse kõik tähtajad on kukkunud, saab sunniraha sisse nõuda. Pärast seda saab teha uue ettekirjutuse, milles antakse jälle mõistlikud tähtajad asjade kordategemiseks, ja siis taas sunniraha sisse nõuda,» selgitas Orro.

Hoone aga aina laguneb.Muinsuskaitsja sõnul ei ole siiski ohtu, et arendaja saaks lõpuks loa mälestis maha lammutada. «Niimoodi firma kohustustest ei pääse. Äärmisel juhul peavad nad ehitama hävinud hoone koopia, midagi muud neil sinna ehitada ei lubata,» oli Orro kindel.

Asjaajamist venitab ka see, et ametnikud peavad NG Eestiga suhtlema peamiselt tähitud kirjade kaudu. Ka Postimehel ei õnnestunud eile ettevõtte juhti Aleksandr Mazkod tabada.

•    Aadress: Narva mnt 92

•    Riikliku kaitse all olev arhitektuurimälestis

•    19. sajandi teise poole suvitusarhitektuuri iseloomulik näide

•    Kahe maailmasõja vahelisel ajal tehti hoones H. Johansoni projekti järgi üllatuslikke ümberehitusi: rajati uus trepikoda ning 1925. aastal muudeti tunduvalt hoone põhiplaani, muu hulgas korraldati ümber sissekäigud

•    Tsaariaja lõpus ja 1920. aastatel asus hoones restoran-kasiino

•    Nõukogude perioodil kohandati hoone mitmekorteriliseks elamuks