Vastased näitavad viisakeeldude loos ka Pihlile

Nii nagu välisminister Urmas Paet arutas tänavu veebruaris mitteametlikult endise Naši juhi Vassili Jakemenko sissesõidukeeldu Schengeni riikidesse Euroopa Komisjoni välisvoliniku Benita Ferrero-Waldneriga, arutasid juba märksa varem omavahel sama küsimust sotside esimees, toonane siseminister Jüri Pihl ning välisministeeriumi asekantsler Marina Kaljurand.

Tegelikult oli see jutt veelgi mitteametlikum, leides aset läinud aasta 19. novembril Tallinnas Mustpeade majas toimunud Läti saatkonna vastuvõtul veiniklaasi juures.

Ühe poliitilistes huvigruppides ringleva versiooni järgi sondeerinud Pihl juba siis selle vestlusega pinda, kas ei peaks Jakemenkot Schengeni keelu nimekirjast välja võtma ning kas välisministeerium võiks esineda mingi sellekohase algatusega.

Selle väite paikapidamine seaks üpris kummalisse valgusse Pihli juhitud partei praegused seisukohad, kuidas Vene poliitikute sissesõidukeeldude mahavõtmine on Eesti huvide vastane ning kuidas Sergei Markovi keelu maha võtnud justiitsminister Rein Lang peab sellepärast ametist lahkuma.

Kaljurand ja Pihl on lisaks töistele kontaktidele peretuttavad ning arutelu Läti vastuvõtul oli täiesti vaba ja mitteformaalne. Kumbki ei lükanud Postimehe uurimise peale ümber selle vestluse toimumist. «Ma tunnen Pihli ning oleme temaga erinevaid asju arutanud,» tunnistas Kaljurand. Juba tolsamal õhtul said vestlusest teada veel teised välisministeeriumi ametnikud.

Samas ei ole kummagi osalise kinnitust selle kohta, et kõnelus oleks olnud Pihli jaoks tõsine samm leidmaks põhjust, et asuda maha võtma 20. juunil 2007 tema enda seatud Jakemenko Schengeni keeldu.

Ses asjas Kaljurannalt arvamuse küsimine oli loogiline, sest Kaljurand oligi 2007. aasta kevadel seesama Eesti suursaadik Venemaal, kes kannatas Jakemenko korraldatud saatkonnapiiramise ja samuti saadiku enda füüsilise ründamise käes. Küll ei olnud Kaljurand see ametnik, kes oleks Schengeni probleemiga välisministeeriumis tegelenud.

«Mina ei tahaks seda väga puudutada, kas neid igasuguseid kuluaarivestlusi on olnud või ei ole,» ütles Postimehele Pihl. «Sest ma ei tea, millal hakkab kehtima riigisaladuse seaduse paragrahv 6, välissuhete riigisaladus.»

Vastuseks Postimehe viitele, et riigisaladus ei saa katta siseministri vestlust Marina Kaljurannaga Läti saatkonna üritusel veiniklaasi taga, ütles Pihl, et «las inimesed räägivad seda siis ise». «Minu initsiatiivi pole olnud ühelegi inimesele seda [Vassili Jakemenkot Schengeni viisakeelu nimekirjast] välja võtta.»

«Ma ei tahaks siin hakata spekuleerima, kas on keegi veel arutanud mõningate inimeste suhtes seda teemat minuga enne ja võib-olla mina kellegi teisega veel, et selgitada välja, milline võib olla avalikkuse reaktsioon, kui mingeid otsuseid tehakse,» lisas endine siseminister.

Pihl ütles, et kui keegi räägib, et tema poolt on olnud mingigi initsiatiiv Jakemenko sissesõidukeelu nimekirjast väljavõtmiseks, on see vale. «See on pahatahtlik ja ma arvan, et nad püüavad ära kasutada seda, et nad ise on lekitanud riigisaladust, ning saavutada, et ka mina hakkaksin seda rääkima. Võin kinnitada, et mingisugust sellist huvi ei olnud.»

Pärast Pihli ja Kaljuranna kõnelust veiniklaasi taga arutas välisministeeriumi juhtkond ja spetsialistid Jakemenkole kehtestatud Schengeni viisakeelu otstarbekust, ent see polnud ilmselt seotud mitte vestlusega, vaid minister Paeti toona eelseisva kohtumisega Vene välisministri Sergei Lavroviga. Oli teada, et Lavrov tõstatab Jakemenko viisakeelu küsimuse, sest Venemaa käsitles teda kui üht valitsuse liiget.

Välisminister Urmas Paet kinnitas eile pressikonverentsil, et Jakemenko suhtes viisakeelu mahavõtmise taotluse tegemine siseministeeriumile alles mitu kuud hiljem tulenes sellest, et polnud põhjust liigselt kiirustada.

Suursaadik Kaljurand toetab praegu Jakemenko suhtes Schengeni viisakeelu tühistamist, mis on ka välisminister Paeti väljendatud seisukoht. Sellise otsuse saaks aga teha ainult Eesti siseminister, kes praegu on Marko Pomerants IRList.

2 küsimust

Jüri Pihl
SDE esimees, endine sise­minister:

Kas teid siseministrina on üritatud mõjutada Markovi ja Jakemenko teemal pärast seda, kui te nad viisakeelu nimekirja panite?

Markovi osas ei ole. Minu jaoks oli kõik täiesti üllatus, kui räägime Markovist. Minu jaoks oli see väga selge inimene, kes avalikult õigustas küberrünnakuid ehk nagu Rein Lang ütleb, küberterrorismi.

Kui räägime Jakemenkost, siis selles osas on olnud mingeid jutuajamisi, aga need ei jõudnud kaugele. Ma ei hakka ütlema, mis jutuajamised olid, sest arvan, et see teema on riigisaladus. Kuid mulle püüti põhjendada, et oleks hea variant, kui teda seal nimekirjas enam ei oleks. Aga sinnapaika see jäi, kuna seda ei suudetud mulle ära põhjendada.

Teie jaoks on siis Markov isegi ohtlikum?

Mulle tundub, et ta on ohtlikum. Ma olen aru saanud ja 2007. aastal ka läbi elanud selle, kuidas meie riiki üritati välja lülitada. Pärast seda muutusime vaat et maailma eestkõnelejaks küberrünnakute osas.

Isegi kui Markov ei ole seda ise teinud, siis ta ülistas neid rünnakuid. «Poisid, tehke edasi!» See asi ei ole ainult Eestiga seotud probleem, vaid suurem. Selle isiku suhtes mul ei tekkinud kahtlust.