Liialdused viisakeeldudega pole Eesti huvides

Milleks oli vaja Euroopa Komisjoni välissuhete volinikul Benita Ferrero-Waldneril peatada teid veebruaris Euroopa välisministrite kohtumise koridoris ja «puudutada sissesõidukeeldude küsimust»?

On loomulik, et Euroopa Liidus räägivad kolleegid omavahel lahtise tekstiga kõigest, miks mitte ka Schengeni sissesõidukeeldude küsimusest. Selles pole midagi ebanormaalset.
Küll on täiesti vale tõlgendus, et see oli kuidagi surveavaldus Eestile, või näpuga näitamine, mille alusel Eesti teeb mingeid otsuseid.

See jutuajamine toimus veebruaris, meie tegime oma ettepaneku alles mais.

Mis oli jutuajamise sisu?

See ei puudutanud üldse mitte Sergei Markovit, vaid Vassili Jakemenkot. Tegu oli küsimusega selle kohta, kas ta on sinna musta nimekirja pandud ning mis asjaoludel.

Seda ei maksa üle tähtsustada. Otsuseid selle kohta, milliseid ettepanekuid Eesti välisministeerium teeb siseministeeriumile või kellelegi muule, teeme ikka siin välisministeeriumis.

ERRi korrespondent Neeme Raud küsis New Yorgis teilt põhjust kahe Vene poliitiku sissesõidukeeldude tühistamist taotleda. Teie vastasite, et Euroopa partnerid ei pidanud Markovi keeldu adekvaatseks, ja teiste hulgas isegi üks tähtis komisjoni ametnik. See oli siis põhjus?

On üritatud väita, nagu ma oleksin selles intervjuus rääkinud, et Eesti välispartnerid on meid mõjutanud või survestanud. Ma ütlesin Markovi puhul: «Meie partnerid ei leidnud, et see oleks olnud piisav reaktsioon või adekvaatne reaktsioon Eesti poolt, et tõkestada tema sissepääs kõikidesse Schengeni liikmesriikidesse.»

Tähendab, see oligi põhjus hakata keelde maha võtma?

Ei olnud, kust te seda võtate? See on lihtsalt inimeste poolt vestlustes väljendatud seisukoht. See ei tähenda, et nad oleksid öelnud: nüüd te peate seda muutma või tehke teistmoodi.

Schengeni viisaruumis on tõesti tava, et valitsuse liikmeid ja parlamendi liikmeid ei panda rahvusriikide ühepoolse otsusega kogu Schengeni viisakeelu nimekirja. Selles osas olid need kommentaarid täiesti õiged. Teame ise ka väga hästi seda, et selline tava on olemas.

Partnerite all pidasite silmas veebruarikuist vestlust Ferrero-Waldneriga või veel midagi muud?

Meie inimesed suhtlevad väga tihedalt ka ELi erinevates töögruppides. Muidugi kõneldakse rohkem kui see üks kord veebruaris. Aga veel kord: kunagi ei ole ükski meie kolleeg ega partner väljendanud survet või öelnud, et nüüd tehke asi ümber.

Küsimus on ikkagi selles, kas meie ise, olles Schengeni viisaruumi liige ja tahtnud sinna saada, aktsepteerime neid tavasid või mitte.

Minu meelest seesama Markovi lugu on kahjuks väga halb näide. Tõepoolest üks liikmesriik, praegusel juhul Eesti, eiras seda tava, et ministreid ja parlamendiliikmeid ei panda ühepoolselt Schengeni viisaruumi keelu alla. Eesti ikkagi pani.

Mis selle tulemus oli? Tulemus oli see, et teised riigid andsid ikkagi talle oma riiki sisenemise lube.

Sellega me siis rikume ka jätkuvalt Euroopa tava, et ei luba Vene valitsuse liiget Vassili Jakemenkot Schengeni ruumi? Meie pandud keeldu siis tegelikult eiratakse?

Paraku nii see on.

Jakemenko sõidab nüüd Euroopas vabalt ringi või tal on siiski liikumine takistatud?

Ta peab iga kord taotlema eraldi sissepääsu ühte või teise riiki. Samas on olnud ka Valgevene juhtidele või ministritele sissesõidukeelud Euroopasse, aga need on otsustatud kõik Euroopa Liidus ühiselt.

Kuidas juhtus nii, et välisministeeriumi taotlus siseministeeriumile tühistada kaks Schengeni keeldu läks välja just siis, kui valitses n-ö interregnum pärast siseminister Jüri Pihli ametist lahkumist?

Sellest, et Markov on Schengeni viisakeelu nimekirja lülitatud, sai välisministeerium teada mais.

Usun, et asjade käik oleks olnud hoopis teine, kui enne kavatsust lülitada Markov musta nimekirja oleks seda ka välisministeeriumiga kooskõlastatud. Seda aga ei tehtud, sest tõepoolest, seadus seda ei nõua.

Ministeerium arutas olukorda, meie kantsler saatis kirja siseministeeriumi kantslerile, et kaks kodanikku Schengeni mustast nimekirjast välja võtta, samas jättes nad Eesti sissesõidukeelu alla.

Too välisministeeriumi kantsleri kiri siseministeeriumi kantslerile ongi siis see suur riigisaladus, mille võimalikku lekkimist asub uurima kapo?

Jah.

Aga nende sissesõidukeeldude kehtestamine pole mingi riigisaladus, igaüks võib seda vaadata siseministeeriumi veebiküljelt!

Seda küll, aga välissuhtlemises on olemas teatud valdkonnad, millest suure hurraaga kohe välismaailmale ei teatata. Sellised on enamasti kõik asjad, mis puudutavad isikuid. Näiteks saadikutele nõusoleku ehk agrément’i andmise küsimus, mis tavaliselt ikkagi avalikustatakse siis, kui isik on agrément’i saanud.

See on tegelikult analoogne juhtum. Seaduse järgi on siseministri ainupädevus otsustada. Välisministeerium tegi ainult oma ettepaneku. Nagu ka tulemusest näha on, siseminister ühe osa ettepanekust rahuldas, teist mitte. Selliste ettepanekutega, kus tulemus ei ole teada, pole kindlasti õige minna avalikkusse lehvitama. Me ju näeme praegu, milliseid pingeid see on põhjustanud.

Üks ettepanek, mil pole mingit juriidilist jõudu, on siis riigisaladus, mille leket peab kapo uurima?

Igasuguse riigisaladuse leket tuleb uurida, see on automaatne. Mis puutub sellesse, mida varustada riigisaladuse märkega, siis sellelaadsed küsimused on rahvusvahelises suhtlemises väga tundlikud. Iga endast lugupidav riik käitub niimoodi.

Usutluses Delfile küsiti teilt lekke võimaliku allika kohta ning viidati sotsidele ja Jüri Pihlile. Te ei nimetanud küll Pihli nime, kuid ei vaielnud ka selle versiooni vastu. Kas te süüdistasite Pihli riigisaladuse lekitamises?

Ma ei süüdistanud selles intervjuus mitte kedagi. Mina ei ole Jüri Pihli ega kedagi teist riigisaladuse lekitamises süüdistanud. Ma ei saa ka täna öelda, kes minu arvates lekitas, sest ma ei tea seda.

Kas soov Euroopa tava järgida tõesti siis kaalub üles Vassili Jakemenko äärmiselt räige tegevuse: ELi liikmesriigi Eesti diplomaatilise esinduse piiramise korraldamise, Eesti suursaadiku füüsilises ründes osalemise?

Olen teiega täiesti nõus, et kõik see, mis Jakemenko 2007. aasta kevadel Moskvas korraldas, on äärmiselt negatiivne. See ei olnud meie hinnangul ka kuidagi kooskõlas Venemaa kohustusega kaitsta välisesindusi, mis on tema territooriumil.

Kuid maailmas ringi vaadates leiaks veel palju valitsustes või parlamentides olevaid tegelasi, kes on sooritanud halbu või küsitavaid tegusid, ometi neile ei ole Schengeni viisakeeldu rakendatud. Nende avalduste järgi, mida oleme näinud Vene riigiduumas, võiks ju suure osa neid siseministri otsusega musta nimekirja panna.

Või kui vaatame naaberriigi juhte, siis isegi nemad on öelnud asju, mis meile ei meeldi.
Eesti võiks ka Putini panna

Schengeni musta nimekirja?

See õigus pro forma meil on. Aga selline käitumine ei viiks väga kaugele.

Oma kirjas valitsuse liikmetele pidas peaminister Ansip viisakeelu teema väljatulekut sisuliselt vandenõuks, mille eesmärk on kukutada praegune valitsus. Kas olete selle hinnanguga nõus?

Olen seda meelt, et teema sellisel kujul käsitlemine on paraku valimiskampaania inetu element. Julgeoleku- ja välispoliitika küsimuste esile toomine selles kontekstis on taunitav. Ilmselt oli seda kellelgi vaja.

Valitsusele ja peaministrile on üritatud heita ette kõikvõimalikke asju, et valitsus ei tee midagi, et majandus on kriisi tõttu täiesti pilla-palla jne. Aga mis on tulemus? Valitsus on hoolimata kõigest suutnud kokku leppida järgmise aasta eelarves, mis mahub Maastrichti kriteeriumide raamesse, mis viib meid oluliselt lähemale võimalusele saada euro aastast 2011. Valitsus ei ole hoolimata kriisist kokku kukkunud.

On poliitilised jõud, kellele see ei meeldi. Ning eks ikka üritatakse tekitada ükskõik mida, et seda poliitilist kriisi tekitada.

Sageli valitsust parlamendis toetav roheliste juhtpoliitik Marek Strandberg rääkis nädalavahetusel nii teie kui Langi tagasiastumisest. Olete valmis selle loo järelmina ametist lahkuma?

Kui me peaks iga valimiskampaania elemendi peale kohe tagasi astuma, siis see riigi stabiilsusele kindlasti midagi head ei too. Teiseks ma ei näe ka põhjust. Mis see põhjus peaks olema? See, et välisministeerium aitab kolleegidel siseministeeriumis otsustada, tuues sisse välispoliitika teema asjades, millel on selge välispoliitiline mõju? See on välisministeeriumi põhitöö. Probleem oleks siis, kui välisministeerium seda ei teeks.

Jutt volinikuga
Komisjoni volinik arutas Paetiga
Schengeni keelde veebruaris
•    Euroopa Komisjoni välisvoliniku ametkond kinnitas Postimehele, et volinik Benita Ferrero-Waldner ja Eesti välisminister Urmas Paet on tõepoolest Schengeni musta nimekirja teemat omavahel arutanud.
•    «Sissesõidukeeldude küsimust laiemalt puudutati volinik Ferrero-Waldneri ja Eesti välisministri vestluses veebruarikuise välisasjade nõukogu kuluaarides,» teatas üks Euroopa Komisjoni pressiesindajatest.

Tagamaad
•    Siseministri kohuseid täitnud justiitsminister Rein Lang tühistas kevadel välisministeeriumi palvel Eesti-vastaste küberrünnakute korraldamisega hoobelnud Vene riigiduuma liikme Sergei Markovi sissesõidukeelu Schengeni viisaruumi riikidesse.
•    Ka palus välisministeerium kustutada viisakeelu saanud isikute nimistust Venemaa noorteorganisatsiooni Naši endise juhi Vassili Jakemenko nimi.
•    Lang tühistas Markovi sissesõidukeelu, kuid ei tühistanud Jakemenko sissesõidukeeldu.
•    Eestisse sissesõidukeeld jäi mõlema suhtes kehtima.