Eluaegsed jätkavad ka vanglas veretöid

See oli 32-aastase Tali üheksas kohtulik karistus. Kuna Tali tegusid teadvad inimesed on teda nimetanud lühikese süütenööriga meheks, tahaks teada, kas viimane karistus pikendas Tali süütenööri ja tegi ta taltsamaks.

Raske uskuda, sest sama paragrahvi alusel on 2001. aastast eluaegse vangi tiitlit kandvat Talit ka varem kaks korda karistatud. 2003. aastal mõistis Tartu ja 2007. aastal Harju maakohus Talile sama kuriteo eest kaheaastase vabadusekaotuse. Paberit määriti vanglates ja kohtutes, aga Tali lõplikuks karistuseks jäi ikka eluaegne vangistus. 

Milleks siis eluaegset vangi üldse karistada, kui talle karistus ei mõju ega pikenda see ka tema vangla-aastaid mitte ühegi päeva võrra?

Ja veel – kust võtab Tali viimase kohtuotsuse järgi temalt välja mõistetud 1500 krooni, lisaks 3262 krooni menetluskulusid ja 420 krooni kaitsjatasu, kui tema päevane sissetulek Viru vanglas on null krooni?

Samas – jätta karistamata Tali, kes on sooritanud topeltmõrva ja ühe inimese sandistanud ning kellel on pooleli veel üks kohtuasi, kus teda süüdistatakse kaasvangi piinamises, pole samuti õige. Kuid egas Tali ole Eesti 36 eluaegse vangi seas ainus, kes on ka karistuse kandmise ajal kurja teinud.

26 aastat vanglatrellide taga olnud Oleg Pjatnitski (49) – Eesti esimene eluaegne vang – noris aastaid tagasi tüli Tallinnas kolm naist vägistanud ja tapnud Vladimir Tenetoviga (43). Kui algul peksis enesekontrolli kaotanud Tenetov Pjatnitski veriseks, siis samal õhtul maksis Pjatnitski kätte – torkas Tenetovit 11 korda kruvikeerajaga.

Mõlemad läksid nende kuritegude pärast kohtu alla, nagu ka Kohtla-Järvelt pärit nelikmõrvar Andrei Antonov (37), kes pressis Murru vanglas ühelt tavavangilt 1500 krooni välja. Kui ei saanud, lõi tollele noa selga. Antonov sandistas ka ühe vangivalvuri.

Uued veretööd ei toonud ei Tenetovi, Pjatnitski ega ka Antonovi eluaegsele vangistusele ühtki vangla-aastat juurde. Sama juhtus ka karistuse kandmise ajal kuriteo korda saatnud Stanislav Issajevi (43) ja Mihhail Ljovuškiniga (54). Esimest karistati põgenemise, teist tunnistuse andmisest keeldumise eest.

Küll on justiitsministeeriumi pressiesindaja Diana Kõmmuse sõnul võimalik kohtul aastate pärast kaaluda, kas need kuus eluaegset vangi, kellest jutt (ja kõik teisedki eluaegsed, kes on karistuse kandmise ajal uusi kuritegusid sooritanud ja lisakaristuse saanud) võivad üldse pärast oma kohustusliku 30 aasta pikkuse vanglakaristuse ärakandmist hellitada vabanemislootust tingimisi enne tähtaega.

«Seadused kehtivad kõigile ühtemoodi sõltumata sellest, et isik juhtub parajasti vanglas viibima,» nentis Kõmmus. «See, et inimene on juba rangelt karistatud, ei tähenda, et ta oleks edaspidi vaba seadust igal viisil karistamatult rikkuma.»