Vanast betoonrajatisest kujuneb tõeline meremaailm

1916. - 1917. aastal valminud kolme ainulaadse betoonkupliga vesilennukite angaarides on kasulikku põrandapinda 6000 ruutmeetrit. Seda on nii palju, et meremuuseum saab ühte kohta kokku korjata kõik oma 300 suurt eksponaati - kahurid, torpeedod, ankrud, mitmesugused meresõidukid ja muu huvitav kraam. Peale selle veel väiksemad asjad.

Meremuuseumi direktor Urmas Dresen selgitas, et tulevane väljapanekute ruum jaguneb mõtteliselt kolmeks tasandiks. Angaaridesse sisenedes satuvad inimesed justkui vee alla. Seda muljet aitab tugevdada suur akvaarium, mis paikneb otse sissekäigu kõrval. Veealuses osas on väljas miinid, torpeedod, ankrud ja muud veealused eksponaadid.

Järgmine mõtteline tasapind kujutab endast veepiiri, mis on visuaalsete vahenditega märgistatud. Näiteks tõmmatakse sinna läbipaistev kangas, millele suunatakse valguslik veesillerdus. Sellel tasandil paiknevad jahid, purjekad ja paadid, mis on põrandast 4 - 5 meetri kõrgusele tõstetud.

Kõige ülemise tasandi moodustab käigusild Lembitu ümber. Seal jalutades saavad inimesed ülevalt vaadata nii vanale allveelaevale kui kõigile jahtidele, paatidele, purjakatele ja kahuritele.

«Niisugusest ekspositsioonikohast oleme juba ammu unistanud,» ütles Dresen. «Mitte ainult et me saame angaaridesse peaaegu kõik välja panna, me saame sinna luua ka omapärase keskkonna. Tulevikus tulevad osade kahurite juurde virtuaalsed kohad, kust on võimalik isegi tulistada.»

Omaette mõtlemiskoht on see, kuidas 550 tonni kaaluv Inglismaal valminud allveelaev Lembit kai äärest angaari sisse vedada. Praegu on kindel vaid see, et laev tuuakse kohale ühes tükis, mitte juppide kaupa.

Veel on kavas valmistada kunagi Eesti lennuväes kasutusel olnud vesilennuki Short 184 elusuuruses makett, mis riputatkse angaari lae alla. Niisuguse koopia tegemine võtab vähemalt aasta aega, aga see valmib Eestis.

Ühe mõttena on arhitekid angaaride sissepääsu lähedale ette näinud koha, mille saab kiiresti muuta 250 - 300 istekohaga teatri- või kontserdipaigaks.

Dreseni sõnul ei olnud algul kavas hakata angaare kütma, kuid lõpuks jõudsid asjatundjad järeldusele, et seda tuleb ikka teha. Tohutut ruumi hakkab soojendama maaküte, kusjuures küttetorud paigaldatakse sadama akvatooriumis merre kuni viie meetri sügavusele.

Raha kulub vesilennukite angaaride, nende ümbruse ning 160 - 170 meetri kaide renoveerimiseks rohkem kui 180 miljonit krooni, millest 144,5 miljonit moodustab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ( EAS) kaudu tulev euroraha ning ülejäänu on Eesti oma finantseering. Ehitamisega saab tõenäoliselt alustada järgmisel aastal, et 2011. aastal töödega lõpule jõuda.

Vesilennukite angaaride renoveerimise peaprojekteerija on arhitektuuribüroo KOKO Arhitektid, kes koostas ka kogu ala üldvisuaalse ning väljapanekute lahenduse.