Turvafirmad tahaksid koos politseiga avalikku korda valvata

«Me ei pretendeeri sellele, et hakata uurimis- või jälitustoiminguid tegema, aga valmidus politseiga koostööd teha on olemas,» ütles Eesti turvaettevõtetel liidu tegevdirektor Kaupo Kuusik. «Turvafirmade patrullautode arv on suurem kui politseiekipaaže üle Eesti kokku.»

Praegu saavad turvatöötajad korda kaitsta ainult enda valvatavatel objektidel, kuid nad lööksid hea meelega kaasa ka näiteks tänavatel liikluse reguleerimisel.

«Meil on väga väike riik ja väga piiratud ressursid, mida riik saab korra kaitse tagamiseks rakendada ja seetõttu oleks see täiesti loomulik, et politsei kaasaks ka kodanikke, mittetulundusühinguid ja eraettevõtteid selleks, et tagada riigis avalik kord,» ütles turvafirma G4S pressiesindaja Andres Lember.

Korrakaitseseaduse eelnõus, mis juba pikemat aega riigikogus menetleda on, ongi politsei ja päästeameti ülesannete delegeerimise võimalus ette nähtud, kuid eelnõu seisab lahkarvamuste taga.

Eelnõu järgi võib valitsus siseministri ettepanekul anda turvaettevõttele, kaitseliidule, mittetulundusühingule või kohalikule omavalitsusele halduslepingu kaudu õiguse täita mõningaid politsei ülesandeid ja osaleda päästetöödes.

Lepinguga vastavad õigused saanud turvatöötajad võiksid seaduse jõustumisel näiteks kahtlase isiku kinni pidada ja politseile üle anda, tõkestada vara-või isikuvastaseid kuritegusid ja aidata kuriteo ohvreid. Oma turvataval objektil turvafirma töötajatel laiendatud õigusi ei oleks, v. a juhul, kui kellegi elu on ohus.

Andres Lemberi hinnangul oleks sellise seadusemuudatusega turvafirmade kaasamine politsei töösse väga tervitatav, sest näha on kuritegevuse kasvu tendentsi. «Praegu on nii, et turvatöötajal on tänaval sama palju õigusi ja kohustusi kui tavainimesel,» tõdes Lember.

Kuritegevuse ja liiklussurmade kasvu pärast on mures ka sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees ja endine siseminister Jüri Pihl, kelle hinnangul oleks eelarvekärbete käes vaevleva politsei jaoks lahendus just turvafirmade ja abipolitseinike kaasamine. «Kuid niigi rahahädas olevatele omavalitsustele on see järjekordne hoop nende eelarvele,» lisas ta.

Viimati arutati korrakaitseseaduse eelnõu riigikogus jaanuaris. «Siin on põhimõtteline vaidlus, kas on võimalik abstraktsete õigusnormide alusel delegeerida riigi jõumonopoli nii, et üks eraisik kasutab seda teise vastu või mitte. Korrakaitseseaduse eelnõus tahetakse sellist edasivolitamist lubada ilmselgelt ebapiisava regulatsiooni alusel,» selgitas riigikogu õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher, miks eelnõu arutamine vaidluste tõttu venib.

Vaher märkis, et õiguskantsleri hinnangul on selline riigi jõumonopoli delegeerimine põhiseadusega tugevas vastuolus. «Jõumonopoli kasutamine on valdkond, kus on võimalikud kahetsusväärsed kuritarvitamised ja selleks, et neid vältida, peab seeolema seaduses väga täpselt kirja pandud,» rõhutas Vaher.

«Isamaa ja Res Publica Liidu seisukoht on, et võivad olla vaid väga piiratud ja rangelt seaduses sätestatud juhud, mil sellist delegeerimist on võimalik ette näha,» lisas Vaher.

Vaheri sõnul tuleb korrakaitseseadus riigikogus tõenäoliselt taas arutlusele sügisel.