/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2009/06/18/196327t1h750a.jpg)
Perestroika ajal ja järel Venemaa üht mõjukamat ajakirja Ogonjok juhtinud Vitali Korotitš pakkus täna Tallinnas, et Eesti mainet aitaks venemaalaste seas tõsta edukalt näiteks uue eestlasest ülevenemaalise levitähe sünd.
Vene eksajakirjanik: ühine popstaar liidaks eestlasi-venelasi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Rääkides venelaste suhtumisest Eestisse, tuleb eristada riigi ametlikku ja lihtrahva seisukohta,» rääkis Korotitš tänasel pressikonverentsil Postimees.ee küsimustele vastates.
«Inimesed ei ole eriti informeeritud, sest Eesti ei ole enam Venemaa kultuuri- ja majanduselu oluline osa.»
Tema sõnul on jõulisemad-kriitilisemad seisukohad eelkõige poliitikutel. «Tavalisel venelasel pole vahet, mida eestlased arvavad NATOst, oma minevikust või Kalevpojast.»
Korotitši väitel muutuks venelaste mõttemaailm osaliselt siis, kui keskendutaks rohkem teistele küsimustele. «Võib-olla sünnib Eestis rokitäht ja kõik Vene noored hakkavad Eestit armastama, teadmata midagi varasemast.»
Teine Tallinnas rahvusvahelisel Molotovi-Ribbentropi Pakti (MRP) teemalisel konverentsil osalenud ekspert, Jan Lipinsky Herderi Instituudist Marburgist Saksamaalt ütles samal pressikonverentsil, et Venemaa suhtumine on hakanud viimasel ajal liikuma tagasi Nõukogude-aegse suunas ning õigustatakse taas Teise maailmasõja valla päästnud pakti sõlmimist.
Eile ja täna Tallinnas peetav Eesti Välispoliitika Instituudi korraldatav konverents «Aus ajalugu - alus demokraatiale» tähistab 20 aasta möödumist MRP õigustühiseks kuulutamisest.
Konverentsil meenutatakse võtmetähtsusega episoodi NSVL avalikustamisperioodist, mil ausa hinnangu andmine paktile osutus väljakutseks Venemaa tärkavale demokraatiale. Samuti kõneldakse ajaloo tajumise mõjust riikidevahelistele suhetele.
Konverentsil astuvad üles akadeemikud, poliitikud ja diplomaadid nii Euroopast kui Venemaalt. Konverentsil osalevad ka Eesti koolide ajalooõpetajad.