/nginx/o/2013/07/05/1875160t1h10ce.jpg)
/nginx/o/2009/07/15/207372t1hf2e5.jpg)
Siseminister Marko Pomerants tahab politseinike pensionid lahti võtta teenistuses olevate politseinike ametipalkadest ja need tavapensionide kombel indekseerida, sest praegune süsteem tekitab kunstlikke lisatasusid.
Pomerants tahab politseinike pensionisüsteemi muuta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kuna politseipensionid on üks üheselt seotud politseiametnike ametipalkadega, siis viimaste suurendamine või vähendamine toob automaatselt kaasa ka politseipensionide suurenemise või vähenemise,» märkis Pomerants.
See omakorda takistab siseministri hinnangul politseiametnikele palgasüsteemi kujundamist, mis võimaldaks neile maksta suurema osa ehk soovitavalt 75-90 protsenti töötasust põhipalgana.
«Motiveerivaks ja toimivaks ei saa pidada palgasüsteemi, kus konkurentsivõimelise palga maksmiseks peab maksma tegelikkusele mittevastavat lisatasu, milleks reeglina on lisatasu tööülesannete täitmise eest, ja seda määras, mis võib ületada ametniku ametipalka,» lausus Pomerants.
Ta lisas, et ka riigikogu menetluses oleva avaliku teenistuse seaduse eelnõu üks eesmärke on palgasüsteemi korrastamine ning sealhulgas lisatasu maksmise lõpetamine täiendavate ülesannete eest, välja arvatud asendamise korral.
Pomerantsi idee kohaselt jääks politseinike pensionide suurus endiselt sõltuma sellest, millisel ametikohal ta viimati töötas, kuid tulevikus ei muutuks see enam samal ajal ametis olevate politseinike palkade tõstmisega või langetamisega, vaid politseinike pensionid indekseeritakse ning need hakkavad muutuma või samaks jääma samas rütmis tavapensionidega.
Juuni lõpus ja juuli alguses pidas Pomerants mitu nädalat riigi- ja omavalitsusasutuste töötajate ametiühingute liiduga (ROTAL) pingelisi läbirääkimisi politseinike palga vähendamiseks, mille sundis peale juuni keskel heaks kiidetud negatiivne lisaeelarve.
Toonases vaidluses tekitasid suurt probleemi just politseinike eripensionid, mis on seotud kehtivate ametipalkadega ning mis ühes ametipalga alandamisega samuti vähenesid. Samas tavapensione pole valitsus puutunud.
Kehtiva riikliku pensionikindlustuse seaduse kohaselt indekseeritakse sellega riiklikke pensione iga aasta indeksiga, mille väärtus sõltub 20 protsenti tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust ja 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust.
Majanduskasvu korral toob see kaasa pensionide suurenemise. Majanduslanguse ajal aga pensionid ei vähene, sest kuigi arvutamisel tulemusel langeb indeks alla ühe, näeb seadus sellisel juhul ette, et pensionid jäävad senisele tasemele.