/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2008/10/20/85174t1h17fe.jpg)
Poliitikauuringute keskuse Praxis analüüs näitab, et kohalikud omavalitsused eelistavad avalike teenuste delegeerimisel nende endi asutatud mittetulundusühinguid ja sihtasutusi.
Praxis: vallad eelistavad enda loodud MTÜsid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See seab kodanikealgatuslikud MTÜd ja sihtasutused ebavõrdsesse olukorda ning seda tuleks Praxise hinnangul delegeerimise tõhustamiseks vältida.
«KOVde loodud MTÜd või SAd on eelisseisus võrreldes kodanikealgatuslike ühendustega teenuste osutamisel: teenuse rahastamine on stabiilsem, konkursside korraldamise kohustust ei ole ja KOVil on suurem huvi teenust osutava asutuse võimekuse arendamise vastu,» seisab analüüsis.
Enamasti ehk 84 protsendil juhtudest delegeeritakse teenuseid peamiselt kodanikealgatuslikele MTÜdele ja sihtasutustele, mitte niivõrd KOV mõju all olevatele või KOV loodud asutustele.
Samas teatud valdkondades kasutatakse kodanikealgatuslikke MTÜsid oluliselt vähem: 60 protsenti delegeerimisjuhtudest haridusvaldkonnas, 63 protsenti ettevõtluse arendamise ja heakorra valdkonnas.
Keskkonnakaitse ja jäätmekäitluse valdkonnas on teenuste osutamine üle antud aga üksnes OVga tihedalt seotud organisatsioonidele.
Eriti pooldab Praxis olukorda, kus sarnast teenust ostab ühe MTÜ käest sarnastel tingimustel ja ühe hinnakirja alusel mitu omavalitsust.
Selline koostöövorm võiks analüüsi koostajate hinnangul olla teenuseid osutavate professionaalsete MTÜde eesmärk, mille poole liikuda.
«Omavalitsustele saadav kasu seisneb selles, et ühtlustatud teenust osutav MTÜ
on professionaalsem, võimekam ja jätkusuutlikum ning seega on tal olemas vajalikud ressursid näiteks teenusepiirkondade väljaarendamisel teenuste kvaliteedi tõstmiseks,» seisab analüüsis.
Kõige enam lepinguid delegeeritakse spordivaldkonnas (21 protsenti kõigist lepingutest), sotsiaalteenuste osutamiseks (18,2 protsenti) ja kultuurivaldkonnas (16,5 protsenti).
Sotsiaalteenuseid osutatakse erivajadustega inimestele, eakatele, perevägivalla ohvritele, kodututele, töötutele ja sõltlastele peamiselt nõustamise vormis, eakatele ja erivajadustega inimestele pakutakse ka hooldusteenust.
Spordivaldkonnas korraldatakse spordiüritusi, viiakse läbi spordiringide ja treeningrühmade tööd ning tehakse investeeringuid sportimisvõimaluste arendamiseks (staadionid jms). Kultuurivaldkonnas korraldatakse avalikke kultuuriüritusi, kultuuriringide ning muuseumide tööd.