Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/05/2150763t1hdb26.jpg)
*
Kui ta arsti juurest tagasi toodi
lõi õuele jõudes vaaruma,
haaras seinast,
ei suutnud sammugi astuda,
ei jõudnudki läveni,
seisis kaua pea õlgade vahel
vahtis metsa, vahtis pilvi, kuulis tuulekohinat,
oli kümme aastat kurt olnud
kõrvad ääretasa vaiku täis ja häda polnud midagi,
põlv ainult valutas,
selg ennustas vihma
kiskus maadligi madalaks,
aga vaiku ei pannud tähelegi,
ei imestanud,
et ikka hääletum on kevade,
mõtles, et see ongi vanadus.
Eeva Park
Luuletus pärineb Eeva Pargi kevadel ilmuvast luulekogust